Rahvaliit tahtis ka ise lehmapeeru maksustada
Rahvaliidu kontor teatas, et nende esimees Jaanus Marrandi nõuab Tamkivilt aru, miks selline seis on tekkinud ja kas loomapidajate poolt juba maksud maks saab ka tagastatud.
Samas pani Rahvaliit “lehmametaani” omal ajal ise maksu alla, lootes nii koguda 5,5 miljonit krooni.
Nimelt hakkas eelmise aasta lõpust kehtima keskkonnatasude vähetuntud seaduse punkt, mille järgi peaksid talunikud karjaloomade kõhutuules leiduva metaani pealt riigikassasse maksu maksma. Esimesed maksuteatised on talunikele ja ettevõtjatele juba välja läinud.
Metaani maksustamise taga peitub paljude teadlaste hinnang, et see gaas on üks kliimasoojenemist taganttõukavatest faktoritest.
Rahvaliidu poolt maaettevõtjate nimel väljendatud üüratus pahameeles jäi aga märkamata, et Tamkivi üritab isegi Euroopa Liidus erakordselt eesrindlikku maksu ära muuta. Lisaks sellele jäi tähelepanuta, et praegu kehtiva keskkonnatasude seaduse eelnõu esitas mõned aastad tagasi riigikogule tolleaegne keskkonnaminister ja Rahvaliidu juht Villu Reiljan.
Nimelt temal oli seega viimati võimalus probleem ära kaotada, kuid millegipärast ei pidanud Reiljan seda siis oluliseks.
Keskkonnaministeeriumi arvutuse kohaselt peaks Eesti 58 000 “loomühiku” pealt sel aastal kogutama 5,5 miljonit krooni maksu. Iga kariloom eritab aastas arvestuslikult sada kilo metaani ja lihtne arvestus näitab, et seega puuksutab üks lehm iga päev umbes 30 sendi eest.
28. aprillil saatis reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi riigikogu keskkonnakomisjonile kiireloomulise kirja, kus palus võimalikult pea algatada seadusemuutus, mis juba kehtimahakanud maksu tühistaks. Kirjaga kaasa pandud eelnõuprojektis on Tamkivi poolt soovitatud ka pügal, mille järgi peaksid muudatused hakkama kehtima alates selle aasta algusest. Selle eesmärk on võimaldada osade loomapidajate poolt juba ära makstud saastetasu tagasi maksmine või tasaarveldamine.
