Rahvaliit tahaks ise haldusreformi teha

Tänasel Rahvaliidu fraktsiooni kohtumisel regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga tutvustas erakond ministrile Rahvaliidu ja omavalitsusjuhtide eestvedamisel koostatud regionaalhalduse uuendamise kava, mis on sisuliselt täiesti erinev Kiisleri väljapakutust.

Rahvaliidu aseesimehe Kajar Lemberi sõnul on Rahvaliidu ja Isamaa ja Res Publica Liidu ainus ühine põhimõte maakonna tasandi tugevdamine, teatas Rahvaliidu pressiesindaja.

Lemberi hinnangul on Kiisleri plaani suurim puudus asjaolu, et tegelikult regionaalministril sisulist plaani pole, sest valdade ja linnade lihtviisil liitmisega haldusprobleeme ei lahenda.

Minister Kiisler andis ülevaate ka tema poolt välja pakutud kavast moodustada tänastest maakondadest vallad, kuid Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul tähendab neljapäeval valitsuskabinetis arutlusel olnud haldusreformi eelnõu, mis sätestab omavalitsuse miinimumsuuruseks 25 000 elanikku, sisuliselt Eesti kogukondlikkuse printsiibil põhineva halduskorralduse hävitamist.

"Halduskorralduse ümberkujundamisel vajab riik terviklikku, sisulist ning ühtset haldusreformi nii maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väiksemate omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole Rahvaliidu hinnangul vajadust likvideerida suuremaid, kvaliteetset avalikku teenust pakkuvaid omavalitsusi, sealhulgas sajanditepikkuse identiteediga maakonnalinnu.

Regionaalministri plaanitava reformi tagajärjel aga kaugeneb võim inimestest veelgi, sest mitmed praegused vallad jäävad uues valitavas 21-liikmelises volikogus üldse esindamata. Maapiirkondade olukorra paranemise asemel süveneb regionaalne ebavõrdsus ja ääremaastumine veelgi kiiremini."