Rahvaliit: sundliitmine nõuab rahvahääletust
“Valitsus eksib kui käsitleb omavalitsusi riiklikena, mida saab poliitilise mõju kehtestamise eesmärgil sunniviisiliselt liita või lahutada, see on põhiseaduse vastane,” ütles Eestimaa Rahvaliidu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toimkonna juht Kajar Lember.
Omavalitsuste liitmise tahe peab tulema altpoolt ülespoole, mitte vastupidi. Käesoleval sajandil peaks nii pikaajaliste ja laia mõjuga reformide läbiviimine eeldama laiapõhjalist arutelu ning eeltööd. “Probleemi tekkides on kõige lihtsam reformi nime all midagi liita või lahutada, mõnevõrra keerulisem on leida sisuline lahendus,” tõdes Lember.
Rahvaliidu hinnangul peavad kohalikud volikogud esmalt koostama liitumise mõjude analüüsi, mille põhjal toimuvad avalikud arutelud, mis on aluseks rahvahääletusele. “Rahvahääletuse tulemus annab selge sõnumi konkreetse omavalitsuse liitumise vajalikkusest,” märkis Lember.
“Kahjuks on Eesti kiires tempos liikumas tsentraliseeritud otsustamisega riigi suunas, kuid ei ole võimalik, et kõik piirkondi puudutavad otsused tehakse ainult pealinnas. Iseotsustamine ja detsentraliseerimine annab maakondadele täiendavat elujõudu ning tagab Eesti riigi tervikliku ja tasakaalustatud arengu,” sõnas Lember.
Rahvaliidu hinnangul tuleb tänaste omavalitsusliitude baasil moodustada maakondlik juhtimistasand, mille esindusorganiks on maakogu ja täitevorganiks on valitav maavanem. Maakogu on linnade ja valdade koostöökogu, mis saab olla keskvalitsusele vääriline partner. Sellisel juhul ei ole kesksel kohal enam omavalitsuste liitmine, vaid kogukonna liikmete heaolu kasv.
Tugeva maakondliku juhtimistasandi moodustamise eesmärgiks on ühe omavalitsuse piire ületavate omavalitsuslike ülesannete parem täitmine ja kvaliteetse avaliku teenuse tagamine maakonna tasandil.
