„See ei ole normaalne, et lapsed ei saa käia kodulähedases koolis,“ leidis saates kõnelenud Eesti Päevalehe ajakirjanik Külli-Riin Tigasson. „Mulle ei meeldi, kuidas lapsi alandatakse katsetega.“

Samuti pole tema hinnangul normaalne kui paisatakse segamini näiteks Kristiine ja Mustamäe linnaosade lapsed või kui Männikul elav väike tüdruk peab hakkama koolis käima Pääskülas ja Pääsküla laps oma kodust kaugemal.

Küsimus on logistiline

Tigassonile oponeerisid saatejuht Aarne Rannamäe ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler, kes leidsid, et nad ei näe probleemi sellest, kui koolis tuleb käia kodust kaugemal. Rannamäe meenutas, et lapsevanemana oli küll mõnikord keeruline kodust kaugemal koolis käivate laste kooli viimine, kuid see polnud midagi ületamatut.

„Ma ei näe muret, see on kõik ühe linna sees,“ rääkis Vedler, kes ise käis koolis Elvas ja kelle sõnul tuli lapsi kooli 15 kilomeetri raadiuses. „Minu enda laps käis ka teises linnaosas koolis ja kui vanemad tahavad, et nad käiksid kodust kaugemal, las nad siis sõidutavad neid.“

Vedleri sõnul on küsimus eelkõige logistiline. Ta võrdles koolivõrku poekettidega, mis nõudluse korral laienevad. „Poeketid teevad väga lihtsalt - seal, kus on nõudlus, sinna ehitatakse juurde, kus pole, seal pannakse kinni,“ kõneles ta ja leidis, et ka koolidega võiks Tallinnas samuti teha.