Rannamäe sõnul peaks olema absoluutne nõue, et teatud valitud ametite esindajate tervisliku seisundi kohta saaks avalikkus regulaarset informatsiooni.

„NATO riigi kaitseminister kulub vaieldamatult sellisesse nimekirja,“ sõnas ta. „Tegu on Eesti oludes suure riigimehega.“

Rannamäe ei ole ole rahul, et kaitseministri ülesandeid täidab haridus -ja teadusminister. „Kui meil ei ole kaitseministri ametit vaja ja haridus- ja teadusminister saab selle ametiga hakkama, siis kaotame kaitseministri ametikoha ära,“ pakkus ta.

Tema sõnul on asendamine kestnud praegu kaks nädalat, kuid see võib võtta veel kaks või kolm kuud. „Öeldakse, et kõik on kontrolli alla, samas paranemine ei lähe hästi,“ sõnas Rannamäe, pidades seda puudulikuks infoks.

Rannamäe sõnul saab näiteks USA presidendi kohta regulaarselt teada tema tervislikust seisundist ja täpselt samasugust asja ootab ta ka Eestist. Tema sõnul oleks normaalne, kui arstide konsiilium koostöös perekonnaga annavad regulaarset infot ka Mart Laari tervise kohta.

Ka Kook möönis, et tuleks seada sisse täpne teavituse kord, kuidas infot riigijuhtide tervise kohta edastatakse.

Urmet Kook viitas 2006. aastal Rein Taagepera kirjutisele, kus Taagepera ütleb, et informatsioon ei pea sisaldama delikaatseid ja täpseid andmeid inimese tervise kohta, aga andma siiski hinnangu, millega on tegemist.

Kook kordas Taagepera mõtet, et tegelikult tuleb tervisliku seisundi kohta info avaldamine kasuks, kuna see võtab maha kõikvõimalikke spekulatsioone ja valeväiteid, samuti tüütab meedia siis  lähedasi ja kolleege vähem.

Külli-Riin Tigasson möönis, et tema saab aru inimestest, kes ei taha tervisliku seisundi kohta infot avalikkusega jagada, sest sellega kaasnevad lähedasi haavavad kommentaarid. Samuti ei saa tema sõnul ka arstid teha inimese tervise kohta selgeid prognoose.

Nii Koogi kui Rannamäe sõnul ei ole inimeste tervist puudutavate artiklite kommenteerimine ja tervisliku seisundi avaldamine omavahel seotud.

Presidendi operatsioonist oleks pidanud teavitama varem

Nii Kook kui Rannamäe leidsid, et ka riigipea Toomas-Hendrik Ilvesele Soomes tehtud operatsiooni kohta oleks selgitused pidanud olema enne, mitte pärast selle toimumist.

Haigekassa võttis juba detsembris vastu otsuse, et president vajab lõikust Soomes, mitte Eestis. See kõik oleks Rannamäe sõnul pidanud olema välja öeldud enne.

„Küsimus ei ole kellestki suvalisest, vaid meie riigipea tervises,“ ütles Rannamäe. „See on presidendi ja tema meeskonna tegemata töö. Need on kommunikatsiooni küsimused ja need peaksid olema riigis automaatselt paigas, mitte ajakirjanikud ei peaks ise susserdama.“

Lisaks on Rannamäe sõnul nii mõnigi arst solvatud, et presidendile tehti meie kõigi raha eest Soomes kordi kallim operatsioon, kui see oleks olnud Eestis. Pealegi pidavat nende arstide väitel olema ka Eestis vastav kompetentsus.

President Ilves käis 27. veebruaril Helsingis õlaliigese operatsioonil.