"Seda, et teadmisvajadusega valitsuse liikmed ei ole siiani informeeritud välispoliitilise mõjuga operatsioonidest ja riskidest, ei saa normaalseks pidada," ütles Rahumägi Delfile.

Rahumägi leiab, et välispoliitilisi otsuseid tehes peab sise-, välis- või peaministril olema vajadusel õigus peatada, edasi lükata või heaks kiita teatud operatsioone. "Nn teadmisvajadus tuleneb sellest, et riigi demokraatlikult valitud tippjuhtkonna liikmed vastutavad riigi julgeoleku eest, informeerimine rahvusvahelise mõjuga operatsioonidest on oluline".

Rahumäe sõnul ei ole see juriidiline luba, mis on kohtupädevus, vaid poliitiline heakskiit koos poliitilise vastutuse võtmisega. "See on normaalne tava kõikides riikides," lisas ta.

Näitena meenub Rahumäele Osama bin Ladeni tabamise operatsiooni käivitamine pärast presidendilt rohelise tule saamist. "Kas keegi kujutab endale ette, et USA juhtkond oleks taolisest operatsioonist tagantjärele teada saanud? Loomulikult kardavad paljud meie poliitikud poliitilise vastutuse võtmist töökaotamise hirmus, kuid sellest hirmust tuleks üle saada ning käituda suveräänse ja arenenud riigi kombel," leiab Rahumägi.

"Nii viletsad meie eriteenistused pole, et ministrid peaksid kogu aeg tagasi astuma. Kohveri juhtumi puhul oleks see operatsioon ilmselt edasi lükatud, sest samal ajal käisid NATO riikidega läbirääkimised meie kõrgemate huvide eest," lisas Rahumägi.

2010. aastal tegi Rahumäe juhitud riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomision toonasele valitsusele terve rea ettepanekuid, et tõsta riigi eriteenistuste taset, koordinatsiooni ja võimekust. Komisjon tegi ettepaneku, et keerulisematel politseioperatsioonidel peab olema valitsuse heakskiit, kuid seda ideed toonane valitsus ei pooldanud.