Tema sõnul ei saaks seda olukorda tekkida puhtfüüsilistel põhjustel, sest Eestil ei ole valitsuse lennukit ja reisitakse regulaarlendudega. "Eestil on ainult mõned piirivalvelennukid, kuhu ei mahu kunagi nii palju inimesi sisse," ütles Rahumägi Delfile.

"Eesti valitsuse liikmed ja kõrged ametnikud sõidavad alati regulaarlendudega või väga harva teiste riikide valitsuste lennukitega, kui näiteks Eesti peaks jääma geograafiliselt lennukoridori või sinna lähedale," rääkis Rahumägi. Ta kinnitas, et juhtumeid, kus selline hulk inimesi tähtsatest instantsidest oleks ühes lennukis, ei ole puhtfüüsiliselt Eesti riigis võimalik.

Riigijuhtide turvalisuse garanteerib kirjutamata reegel

Kuigi seadusega riigijuhtide reisimise normi paika pandud ei ole, järgitakse n-ö kirjutamata reeglit, mille kohaselt riigi toimimist garanteerivad isikud ühe lennukiga ei reisi.

Rahumägi sõnul lähtub loogika sellest, et juhul, kui riigi jaoks oluliste isikute gruppi kandva transpordivahendiga midagi juhtub, jätkuksid riigi otsustusmehhanismid kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. "Et see otsus, mis langetatakse sellel hetkel, on legitiimne, et tal oleks rahvusvahelist autoriteeti, et tal oleks riigisisest autoriteeti," lisas ta.

Hädaolukorra seadus näeb ette, et kui presidendiga peaks midagi juhtuma, võtab selle institutsiooni funktsioonid üles riigikogu esimees. Rahumägi ütles, et ta ei tahaks hakata pakkuma, kes tohiks või ei tohiks ühes lennukis reisida, kuid sõnas, et kui kriitiline hulk valitsuse liikmetest peaksid jääma püsivalt töövõimetuks, siis on tegemist kriitilise olukorraga.