„Õpilane ei tohi õppida pelgalt hinde pärast. Õpilane peab õppima, et tulevikus elus kenasti hakkama saada ja olla tubli liige ühiskonnas,“ ütles koolijuht Delfile.

„Tänasel päeval korraldatavad riiklikud ühtsed põhikooli lõpueksamid ei anna õpilaste teadmiste kohta põhjalikku ülevaadet, ka ei ole nende tulemused määravad edasiõppimise võimaluste osas. Gümnaasiumid korraldavad sisseastumiskatsed ja -eksamid üldjuhul märtsikuus, mil on põhikooli lõpueksamiteni veel kaks kuud. Kutseõppes õpinguid jätkavate õpilaste õpitulemusi hindavad koolid üldjuhul siiski õppeaasta õpitulemusi arvestades, määravaks ei saa eksami hinne.
Seega puudub lõpueksamite, kooli lõpetamise ja õpingute jätkamise vahel seos,“ rõhutas Jakobson.

„Ühest klassist teise üleviimisega on kool andnud lapsele hinnangu, et ta on omandanud riiklikus õppekavas nõutud pädevused. On alust arvata, et 9 klassikursust läbinud õpilane on pädev jätkama haridusteed enda valitud ja võimetekohases õppevormis,“ sedastas ta. „Põhikooli lõpueksameid praegusel kujul ma põhikooli juhina poolda.“

Sel esmaspäeval toimus haridusministeeriumis arutelu tasemetööde, eksamite ja riigieksamite vajalikkuse üle, mille käigus osutus, et põhikooli lõpueksameist võiks hoopistükkis loobuda.

"Sain ministrina kinnituse oma arvamusele, et põhikooli lõpueksameid praegusel kujul ei ole vaja," kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps Delfile.