"Laenasin ämmalt, kes sai selle suvila müügist," oli üks ülekuulamisel käinud reformierakondlasest annetaja selgitusi raha päritolu kohta.

Riigiprokurör Heili Sepa sõnul kuulati taoliste väidete puhul üle ka lähisugulane, kellelt väideti raha pärinevat.

"Mõnel juhul, mil raha väideti pärinevat näiteks mõnelt lähisugulaselt, kuulati nimetatud isik üle, ning ta kinnitas tunnistaja väidet," ütles Sepp. Veelgi põhjalikumat uurimist taoliste tunnistuste puhul ei peetud siiski enam asjakohaseks.

"Detailsemat kontrolli sularaha osas neil juhtumitel läbi ei viidud, kuna see ei olnud asjakohane – tulenevalt tunnistajate ütlustest ja kogutud tõenditest ei olnud reaalseid viiteid selle kohta, et sularaha pärines Kalev Lillolt või mõnelt muult erakonna juhtivtöötajalt, nagu uurimisversioon võimalikuks pidas. Kriminaalasjas omas sularaha päritolu tähendust ainult niivõrd, kuivõrd see oleks olnud otseselt seostatav Eesti Reformierakonna juhtivtöötajate või pädevate esindajatega," sõnas Sepp.

Esmaspäeval teatas riigiprokuratuur, et Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise kriminaalasi on lõpetatud. Kriminaalasi algatati peale reformierakondlase Silver Meikari ülestunnistust, et ta on kandnud erakonna arvele raha, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei teadnud. Meikari sõnul andis talle raha reformierakondlane Kalev Lillo ja seda vahendas justiitsminister Kristen Michal.

Kriminaalasjas oli tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut. Kaalunud kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör Heili Sepp üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei olnud küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.