Rahapuudus paneb loomaaia asukad kannatama
Loomakaitsjate kriitika alla langes peamiselt loomade loomuliku käitumise väljendamiseks ning inimeste tähelepanu eest varjumiseks vajaka jäänud puurisisustus. Negatiivsete asjaoludena toodi välja ka kotkaste tiibade kärpimine ja elektrikarjus hülgebasseini ümber, kuna ELS-i allika sõnul hukkuvat keskmiselt iga poole aasta tagant loomaaias üks hüljes.
Päevalehega vestelnud loomatalitaja hinnangul pole ELS-i märkustest hoolimata loomade olukord asutuses peaaegu muutunud ning paljud loomaaia elanikud kannatavad tänini kehvade elutingimuste tõttu.
„Mitmed isendid on frustreerunud ja näitavad üles stereotüüpset käitumist, näiteks tammuvad tundide viisi puurides edasi-tagasi,” rääkis loomatalitaja, kelle nime jätame tema enda soovil avaldamata. „Alles on ka elektrikarjused hülgebasseini ümber.”
Tallinna loomaaia abidirektor Risto Kirsipuu kinnitas, et loomaaed katsub oma asunike elu teha nii heaks kui võimalik, ent paraku on nende rahalised vahendid piiratud.
„Positiivseid muutusi on kindlasti toimunud, kuid tuleb aru saada, et suuremateks ümberkorraldusteks on vaja raha, mida loomaaial paraku napib,” selgitas Kirsipuu.
Abidirektori arvamust jagas ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindaja Ene Vohu, kes möönis, et Tallinna loomaaias on tõesti mitmeid probleeme. „Karude ja huntide olukord näiteks ei vasta loomapidamisnõuetele,” nentis Vohu, lisades, et kahjuks sõltub isendite heaolu loomaaia eelarvest.
„Tallinna loomaaeda tuleks viie-kuue aasta jooksul investeerida umbes 500 miljonit krooni, kuid hoolimata meie ettepanekutest pole seni riigilt sellist raha eraldatud,” tähendas Vohu. Sel aastal toetab linn loomaaeda 19,7 miljoni krooniga, millele lisandub 21 miljoni suurune eurotoetus.
„Tänavu tegeleme elevantide ja lumeleopardide olmetingimuste parandamisega,” tõi Vohu välja ka positiivset ning avaldas lootust, et kaugemas tulevikus muutub loomaaia üldine olukord samuti paremaks.
