„Nii palju kui mina tean, on päästeteenistuste tihedus ebatavaliselt suur, aga sellealased kulud Euroopa tipus,“ ütles minister. „Minu jaoks on rahandusliku tõed reeglid ja poliitilised valikud need, mille järgi ma panen eelarveprojekti kokku.“

„Ma ei ütle, et see on liiga suur, ma ütlen seda, mida ühiskond saab endale lubada,“ rääkis Ligi reedel Kuku raadio saates „Nädala tegija“.

Ligi sõnul tuleb väikesel riigil mõnes valdkonnas paratamatult natuke rohkem kulutada kui ratsionaalne oleks ja tõi näiteks piirivalve.

Vaatamata oma riigi väiksusele on Eesti vähemalt kahes valdkonnas kulutuste suhtarvult Euroopas esirinnas – need valdkonnad on rahandusministri sõnul haridus ja päästeteenistus.

Ligi sõnul on päästeamet efektiivne ajakirjandusega manipuleerima ja teeb riigi raha eest omale PR-i, kuid see ei ole tema sõnul aus ühiskonnale tervikuna. „Poliitiline surve ja tegelik surve on teistele valdkondadele, teised saavad raha vähem,“ rääkis ta.

Päästetöötajate palgatõusu kommenteerides meenutas Ligi, et ta kritiseerisis juba sellist kärbete viisi, et päästjatele anti vabu päevi.

„Tegelikult oli see vale ostus, peidetud surve ja enesepettus jäid sinna sisse, ühiskond sai õppetunni, et buumi ajal ei tohi paisutada aparaati,“ kõneles ta. „Vanade palkade taastamise jutud on rumalad, tegelikult peaks parandama tõhusust.“

Riigieelarvest raha saamine sõltub tema sõnul sellest, kui kõvasti üks või teine minister raha küsib ja kui kõvasti jonnib. Järeleandmisi ei tohiks Ligi sõnul aga jonnijatele teha, sest siis hakkavad kõik teised ka järgmisel aastal sama asja tegema.