Lisaks nentis rahandusministeerium, et hankija soov rääkida ainsa pakkujaga läbi raketi LR asendamiseks LR2-ga on taunitav, kuna see kahjustaks riigihangete seaduses sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid.

5. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud järelvalveteates suunas Prantsuse-Briti kaitsetööstusettevõte MBDA tähelepanu RKIK-i ebakorrektsele käitumisele, millega soositi tankitõrjerelvade hankimisel selgelt ühte pakkujat. Veelgi kummalisemaks muutis hankemenetluse MBDA hinnangul asjaolu, et nii kaitseminister Jüri Luige kui ka riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa sõnul oli riigil kavatsus vaidlusaluse hanke raames osta samalt pakkujalt hoopis uuema põlvkonna relvastust, rakette LR2, välistades samas eelnevalt üksnes hinnapõhise hankega ausa konkurentsi.

Rahandusministeerium leidis oma 15. veebruari vastuses, et järelvalvemenetlust ei saa algatada, kuna RKIK ei ole hankijana veel õigusevastaselt käitunud. Küll aga leidis rahandusministeerium, et eriti taunitav on läbirääkimiste käigus riigihanke alusdokumentide muutmine nii, et selle tulemusel võiks muutuda huvitatud pakkujate ring. Rahandusministeeriumi hinnangul läheb RKIK-i selline käitumine vastuollu riigihangete seaduses kehtestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtetega.

Rahandusministeerium märkis, et kui RKIK jätkab hankemenetlust, arvestades pakkuja pakutud tankitõrjesüsteemi koos LR2 rakettidega, siis tuleks lükata see pakkumus tagasi, kuna pakkuja pakutud relvasüsteem koos raketiga LR2 ei vasta hanke tehnilisele kirjeldusele ja vastavusmaatriksile, sest see pole kasutuses mitte üheski NATO liikmesriigis.

Ühtlasi viitas rahandusministeerium oma vastuses sellele, et riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, mis võimaldaks tulevikus osta raketi LR edasiarendust LR2: "juhul kui hankija soovis, et tal oleks peale riigihanke läbiviimist võimalus vahetada osa hankelepingu esemest uuema ja parema toote vastu, siis oleks tal tulnud see juba riigihanke alusdokumentides ette näha", kuid "hanke alusdokumentide muutmine peale pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud".

See tähendab, et vähemalt vaidlusaluse hanke raames saab Eesti riik hankida vaid vanema generatsiooni Iisraeli tankitõrjerakette, mitte sama tootja uue põlvkonna süsteeme. Sellisel juhul saaks Eesti ühest küljest küll NATO-s juba laialdaselt kasutuses olevad tankitõrjesüsteemid, kuid samas seotakse end seitsmeks aastaks tehnoloogiaga, mis on juba täna 20 aasta vanune.

"Kui riik on võtnud omale strateegiliseks eesmärgiks hankida soodushinnaga vanarauda, siis on see arusaadav – iseasi kas ka meie kaitsevõimekuse seisukohast põhjendatud. Küll aga ei ole riigi huvides hankida üht, kuid tegelikult osta teist toodet, välistades eelnevalt hinnapõhise hankega teised pakkujad konkurentsist. See võib maksumaksjale minna väga kalliks maksma," ütles MBDA-d esindava advokaadibüroo PwC Legali vandeadvokaat Priit Lätt.

Lätti hinnangul peaks hankija rahandusministeeriumi vastuses antud juhiste põhjal ebaselgete kavatsustega korraldatud riigihanke ise kehtetuks tunnistama, sest vastasel juhul seob Eesti end järgmiseks seitsmeks aastaks juba täna aegunud tankitõrjetehnoloogiaga. "Puht loogiliselt võttes oleks naiivne arvata, et meie tõenäolised vaenlased pole nende aastakümnete jooksul suutnud välja töötada vastumeetmeid NATO-s kõige laialdasemalt kasutatavale tankitõrjeraketile," lisas Lätt.