Tulusid on riik esimese kahe kuuga saanud 1,38 miljardit eurot ehk 13,4 protsenti planeeritud aasta tuludest. Riigieelarve kulud ja tulud vastavad ootustele.

Riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,62 miljardit eurot.

Võrreldes 2017. aastaga on tänavuste planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7% võrra suurem ning kulude ja investeeringute maht 719,2 miljonit ehk 7,3% võrra suurem.

Tänavuse riigieelarve kogukuludest moodustavad välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10%, millele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist.

Tänavuste välisvahendite kogumahust moodustavad ligi 80% Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid. Seetõttu mõjutavad need enim eelarve kasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 1,16 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 726 miljonit, omandireformi reservifondis 26,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 411,8 miljonit eurot.

Möödunud aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 8,9 miljoni euro võrra (0,8%).

Sealhulgas suurenes likviidsusreserv 7,8 miljonit eurot (0,7%), omandireformi reservifond suurenes 1,5 miljonit eurot (6,1%) ja stabiliseerimisreserv vähenes 0,4 miljonit eurot (0,04%).