Rahandusministeerium PPA laevastiku kütusekulust: siseturvalisuse valdkond on saanud oluliselt lisaraha
Delfi kirjutas hiljuti, et riik kompenseerib erimärgistatud kütuse kaotamisest tuleneva aktsiisitõusu küll parvlaevaliiklust korraldavale erafirmale, kuid jätab lisarahast ilma politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastiku, mis tähendab korravalvurite jaoks sadu päevi vähem merel. Rahandusministeeriumi teatel on siseturvalisusele antud juba viimasel ajal piisavalt lisaraha, mistõttu peaks PPA suutma need lisakulud ise katta.
Siseministeeriumi pressinõunik Mihkel Loide selgitas mõni aeg tagasi Delfile, et PPA taotles kütuseaktsiisi tõstmisega seotud kulude kasvu katmiseks 482 658 eurot. Küsitud summa võimaldanuks jätkata 2015. aastal PPA laevastiku teenistust 2014. aasta tasemel.
Loide sõnul esitas siseministeerium rahandusministeeriumile vastava taotluse riigieelarve menetlemisel.
"Taotletud summa eraldamist arutati ka siseministri ja rahandusministri kohtumisel, kuid kuna ministrid jäid selles küsimuses eriarvamusele, siis rahandusministeerium taotlust ei rahuldanud," ütles Loide.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles Delfile, et riigieelarve lisataotlusi arutab valitsus, kes teeb ka kollektiivse otsuse nende rahuldamise kohta.
"Kõigi hinnatõusude mõju automaatne kompenseerimine riigieelarvest ei ole otstarbekas ega võimalik. Sisejulgeolek on olnud riigieelarves viimastel aastatel prioriteet, valdkond on saanud oluliselt lisaraha, mistõttu võib eeldada valdkonnasisest võimekust see kulu ise kanda," rääkis Heinapuu.
Märkimisväärselt sai Heinapuu sõnul lisaraha siseministeeriumi siseturvalisuse valdkond juba 2012. aasta riigieelarve menetlusega, kui eraldatud summa oli 13,7 miljonit eurot. 2013. aasta riigieelarve menetlusega eraldati lisaraha 19,1 miljonit eurot, sealhulgas 2,2 miljonit eurot kütusekuludeks ning 565 000 eurot sellest uue multifunktsionaalse laeva jaoks. Tänavuse, 2014. aasta riigieelarve menetlusega sai valdkond lisaraha 22,7 miljonit eurot, sealhulgas laevade mereloleku aja suurendamiseks 377 000 eurot.
"Praegu riigikogu menetluses oleva 2015. aasta riigieelarve eelnõuga on siseministeeriumile täiendavalt eraldatud 23,1 miljonit eurot,“ lisas ministeeriumi esindaja.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tunnistas aga "Pealtnägijale" antud intervjuus aga hiljuti, et korrakaitse read on juba nii hõredad, et osa kriminaalasju jäetakse ülekoormuse tõttu tegelikult uurimata.
"See, mida me veel saame leida, on imeväike raha. Politsei- ja piirivalveamet on tegelikult viimasel ajal ennast väga palju reforminud ja selle reformi või muudatuse eesmärk on seotud sellega, et hoida eesliini töötajate arvu ja maksta neile võimalikult head palka. Ma rõhutan, et võimalikult head palka, nii palju, kui see on organisatsiooni enda võimuses. Täna on minu instrumendid otsas, minu tööriistad on tegelikult kõik kasutusel. Kui ma täna peaksin kuskilt 100 000 eurot ära võtma, siis mul jääb valida, on see merepäästest, piiri valvamisest, koolitulistamisele reageerimisest, on see raske majanduse uurimisest või on see näiteks isikut tõendava dokumendi väljastamisest. See ei ole enam võimalik," rääkis Vaher.
