Läti piirile tekkinud suuremahulise alkoholikaubanduse tõttu on levinud seisukohad, et kui alkoholiaktsiisi langetada, siis on võimalik niimoodi raha teenida, sest ostmine tuleb Eestisse tagasi. Kuna paljud transpordifirmad tangivad oma kütust lõunanaabrite juures, eriti Leedus, on samuti levinud üleskutsed langetada kütuseaktsiisi ja tuua tankimine Eestisse tagasi.

Järgmise aasta riigieelarves aga selliseid aktsiisilangetusi pole. Riigieelarvet tutvustanud poliitikud viitasid rahandusministeeriumi arvutustele, mille kohaselt kütuseaktsiisi langetamine Läti-Leedu tasemele tooks kaasa maksulaekumiste langemise.

Rahandusministeerium selgitas, et kütuseaktsiisi langetamise mõjude hindamiseks on oluline leida kõigepealt mahud, mida tangitakse Eestis ning välisriikides. Rahvusvahelise transpordi sektori erinevatest välisriikidest tankimine on toimunud kogu aeg ja jätkub igal juhul ka edaspidi.

Läti-Leedu tankimiste märkimisväärne kasv algas hinnaerinevustest tulenevalt 2016. aastal ning hetkel on suurim kasv Leedu tankimistel, sest Leedu aktsiisimäärad on ka Läti aktsiisimääradest madalamad. Tavapärast tankimist välisriikides turismi ning rahvusvahelise sektori omapäradest tulenevalt aktsiisierinevused oluliselt ei mõjuta. Kütuse aktsiiside langetamine mõjutab peamiselt tankimisi Eestis ning Eesti lähiriikides Lätis ja Leedus.

Aktsiisilangetamise tulemusena võib, kuid ei pruugi langeda oodatud mahus kütuse hind Eestis ning samuti meie inimeste ja ettevõtete kulud transpordile. Valdav osa tankimisi tehakse rahandusministeeriumi andmetel hetkel siiski Eestis, seega aktsiisimäärade langetamisel kaotaksime tulu kõigilt siseriiklikult tangitud liitritelt, mis tähendaks vastavalt ka aktsiisi- ja käibemaksulaekumise vähenemist. Väiksemate hinnaerinevuste tõttu väheneks ilmselt ka Lätis tankimiste arv, mis omakorda suurendaks nii veidi aktsiisi- ja käibemaksulaekumisi, kuid on siiski oluliselt väiksema mõjuga.

Peamiselt tangitakse Lätist ja Leedust diislikütust ning diislikütuse Läti-Leedu suunalise piirikaubanduse mahuks on rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt hinnatud käesoleval aastal ligi 70 miljonit liitrit, mis moodustab umbes kaheksa protsenti Eesti tankimistest.

Eelarve jaoks oleks kütuseaktsiisi langemisel negatiivne mõju, sest piirikaubanduse vähenemisest võidetud positiivne mõju jääb väiksemaks aktsiisi laekumise üldisest vähenemisest. Näiteks diislikütuse aktsiisimäära langetamine Läti tasemele vähendaks riigieelarve tulu kehtiva koguste prognoosi juures hinnanguliselt 106 miljoni euro võrra aastas, kuid Lätist tankimiste tagasitulemisel Eestisse oleks positiivne mõju hinnanguliselt 16-24 miljonit eurot. Kokkuvõttes oleks diislikütuse aktsiisimäära langetamise mõju järgmisel aastal 82-90 miljonit eurot.

Mis aga juhtuks, kui langetada alkoholiaktsiis Läti tasemele? Peamine risk on rahandusministeeriumi hinnangul jälle see, et aktiise langetades vähenevad riigieelarve maksulaekumised. Suurem osa tarbitavast alkoholist ostetakse endiselt Eestist ning rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt moodustab Läti piirikaubandus käesoleval aastal ligi 25 protsenti Eesti alkoholi müügist.

Seega aktsiisimäärade langetamisel väheneb aktsiisilaekumine eestisisestelt müükidelt, mida kompenseerib küll mõningal määral tarbimise kasv ning osaliselt Lätist tagasi tulevad ostud. Siiski püsib risk, et piirikaubandus ei pruugi väheneda piisavas ulatuses, kuna hinnad jäävad piiripoodides madalamaks kui Eestis peamiselt madalamatele püsikuludele ja väiksemate kaubandusmarginaalide, samuti pandisüsteemi puudumise tõttu.

Alkoholiaktsiisi määrade langetamisega kaasneb oluline risk, et kui alkohol muutub Eesti poodides senisega võrreldes odavamaks, võib see kasvatada ka alkoholi tarbimist. Pealegi on tervisekaitse seisukohast aktsiisi langetamine vastuolus alkoholipoliitika rohelises raamatus sisalduva kättesaadavuse piiramise põhimõttega. Aktsiisimäära langetamine ja seega kättesaadavuse parandamine on sõnumina väga negatiivne.

Võttes aktsiiside vähendamise korral arvesse Eesti-Läti piirikaubanduse vähenemise, soomlaste ostude ja sisetarbimise mõningase kasvu, oleks alkoholi aktsiisimäärade langetamise mõju maksulaekumisele ikkagi negatiivne.

Rahandusministeeriumil on kavas läbi viia ka põhjalik analüüs, mis hindab aktsiisipoliitika riske, võimalusi ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes. Analüüsi tulemused saab ministeerium kätte järgmise aasta alguses.