Raekoja pööning varjas 16. sajandi kirjapauna

Raekoja pööningult leiti 500 aastat tagasi Tallinnas elanud ning suure osa oma varandusest hoolekandeasutustele pärandanud kaupmehest raehärra Johan Selhorsti nahkkott kuue kirja ning nelja arvega.

“Leid on väga haruldane, sest risti-põiki läbi kammitud raekojast ei lootnud keegi enam midagi leida ning kui 19. sajandist pärinevad leiud on tavalised, siis 16. sajandi omad kindlasti mitte,” ütles Eesti Päevalehele linnaarhiivi teadur Tiina Kala.

Lisaks kotile, mille sees oli kuus erakirja ning neli keskeltläbi 100margast arvet, leiti ka kaks puunikerdustega seinaplaati.

Kala sõnul on nii kaugest ajast pärinevad leiud erakordsed mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis. 500 aastat hallistuseta säilinud nahkkott ja selle sees olevad hiirte näritud kirjad kuulusid 16. sajandi alguses oma vennaga Tallinnasse tulnud kaupmees Selhorstile, kes abiellus siin 1506. aastal ning sai järgmisel aastal linna kodanikuks.

Kala sõnul tegi mees siin kena karjääri, ostis maja Pika ja Kinga tänava nurgal ning oli Oleviste kiriku ja Jaani seegi eestseisja ning 1524. aastast raehärra. Linnaarhiivis on kaupmehest palju materjali, mis on seletatav sellega, et kui ta 1536. suri, jäi temast maha palju võlausaldajaid, kes hakkasid asju klaarima ning kogusid selleks tõendusmaterjali.

Otseseid pärijaid kaupmehel polnud, seetõttu jagas ta rikkusi hoolekandeasutustele ja seekidele. Suur osa annetustest läks nn rõugete majale, mis annab ajaloolastele alust spekuleerida, et kireva elulaadiga raehärra põdes ise süüfilist.

Arheoloogilist järelevalvet tegev OÜ Tael leidis kaupmehe asjad raekoja pööningult laevõlvi ja seina vahel olevast müüritaskust esmaspäeval.

Firma juhatuse esimees Vladimir Sokolovski ütles, et vanalinna elanikud ning seal tegutsevad ettevõtted peaksid enne ehitust rohkem järelevalvet tellima.

“Kui mõelda neile konteineritäitele, mis on vanalinnast prügimäele veetud, hakkab väga kahju. Kuna lihtsad ehitajad ei oska hinnalist prahist eristada, tuleb kõiki vanalinna maju spetsialisti pilguga üle vaadata, sest prügimäele on liiga palju huvitavat materjali sattunud,” märkis Sokolovski.

Enne raekoja leidu tulid viimati huvitavad materjalid välja ajaloolisest raeapteegist ning Pühavaimu kirikutorni kuplimunast.