"Radar": Narkojoove liikluses on tõusutrendis
Narkootiliste ainete tarvitamise kõrval on tõusutrendis narkojoobes autojuhtide avastamine liiklusest. Politsei poolelt vaadatuna on narkojoobe tuvastamine märksa keerukam, kui alkoholijoobe tuvastamine, kuid probleemiga tuleb aina tõsisemalt tegeleda.
On oktoobri teise reede öö vastu laupäeva. Politsei on end reidiks üles rivistanud Tallinnas Lasnamäe nõlva peal. Autojuhid puhuvad tavapäraselt alkomeetrisse. Ent sellel pealtnäha tavapärasel politseirieidil on teglikult teine fookus - kontrollitakse narkojoovet. „Amfetamiini ja metamfetamiini test on positiivne,“ näitab reidi üks juhte, vanemliikluspolitseinik Ragnar Jänes. Kell on umbes pool kaks öösel ja tegemist on sel reidil teise positiivse tesitulemusega. Jänes pole sugugi rahul. „Praeguse seisuga on kaks narkootilise aine kahtlusega juhti toimetatud ekspertiisi. Ja siis kaks alkoholi tarvitanud juhti on kõrvaldatud liiklusest. Kuskil 200 juhti hinnanguliselt kontrollisime ära siin, siis 1% on narkojoobes – tegelikult on päris hull ju,“ räägib ta.
Tarbimine kasvab
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) narkotalitust juhtiva Leho Lauri sõnul peegeldab liikluses toimuv ühiskonnas üldiselt toimuvat. „Nende inimeste arv on tõusmas, kes narkojoobes rooli lähevad. Need inimesed eksisteerivad meie keskel, sõidavad heade autodega, käivad tööl,“ räägib ta. „Võime öelda, et narkomaania kui selline on igasse elukihti jõdnud või ühiskonnakihti jõudnud,“ lisab Laur.
Nii peab politsei narkojoobele liikluses aina rohkem tähelepanu pöörama. Tänavu 9 kuuga on Eestis karistada saanud 204 narkojoobes autojuhti. Seda on 76 tükki rohkem, kui mullu sama ajaga. Kriminaalses joobes autojuhtidest on see pea kümnendik, kusjuures narkojoobes juhtide arv on aasta-aastalt kasvanud. Tarvitatakse kõiki meil levivaid aineid. Lauri sõnul annavad liiklusest avastatud narkojoobe puhul enam tooni nn peonarkootikumid, levinumateks amfetamiin ja kanep. „Kanep kui kõige rohkem tarvitatav aine üle maailma ei ole Eestis mingisugune erand. Kindlasti kanepijoobes inimesi on kõige rohkem,“ ütleb ta. Kuid selle kõrval on roolist leitud nii kokaiini, fentanüüli kui korgijoogi tarvitajaid.
Narkojoobe kontroll keerukam
Et narkojoovet avastatakse rohkem, tuleb tõenäoliselt panna selle arvele, et politsei tegeleb teemaga üha enam. Samal ajal on narkojoobe kontrollimine kõrvaltvaatajale ootamatult tülikas ettevõtmine. See tähendab, et kui alkoreid on politseile selles mõttes lihtne, et tuleb panna kõik, kes mööda sõidavad, puhuma, siis narkojoobe kontrollimine nii kergelt ei käi. Lihtustatult on probleem selles, et alkomeetrile sarnast narkomeetrit, mis sekunditega joobe tuvastaks, pole olemas. Narkojoovet kontrollitakse küll kiirtestide abil, kuid see on ikkagi märksa aeganõudvam ettevõtmine, kui lasta lihtsalt torusse puhuda.
Nii näeme politseiga reidil käies, et sugugi kõiki möödasõitjaid narkokontrolliks kõrvale ei kutsuta. Politseinikel peab olema lihtsalt hea silm selles mõttes, et nad peavad ära tundma, keda võiks täiendavalt narkootikumide osas testida. „Erinevate narkootiliste ainete tarvitamisega kaasnevad siis mingisugused tunnused, mida on visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada,“ selgitab Laur.
Osadel ainetel on need visuaalsed tunnused ilmsed. Näiteks korgijooki ehk GHBd kuritarvitanud juht ei suuda oma tegevusi üldse kontrollida. Seda narkootikumi nimetatakse ka vägistamisdroogiks, kuna leidub kaabakaid, kes selle abil ööklubides noori naisterahvaid hilisema ärakasutamise eesmärgil uimastavad. Väikestes kogustes tarvitatakse seda ainet meeleolu tõstmiseks, kuid heast meeleolust täieliku meeltesegaduse ja mälukaotuseni on siin vaid pisike samm. „Inimene mingil hetkel ei suuda üldse kontrollida ennast. Jääb magama, uinub, sellised üledoseerimise ohud on väga kerged tulema,“ räägib Laur.
Kuid tegelikult autoroolist selliseid päris segi kamminud juhte väga tihti ei leita. Levinumateks aineteks on kanep või amfetamiin, mille tarvitaja ei pruugi sugugi mõne väga erilise tunnusega silma paista. Kuid see ei tähenda, et ta võiks joobespäi autot juhtida. „Joove on joove, ükskõik, mis ainest ta on. Ikkagi inimese reaktsioonid, ümbruse taju, kõik need on häiritud. Ohtlikkus oleneb muidugi joobeastmest. Nagu on alkoholil, täpselt nii on ka narkootikumidel – on kergem toime või kui on palju sisse kahmitud, võib umbjoobes olla,“ ütleb Wismari haigla psühhiaater ja narkoloog Jaanus Mumma.
Politsei panustab koolitusse
Sellisel narkoreidil ongi politsei tööks otsida tunnuseid, mis viitaks ükskõik millise narkootilise aine tarvitamisele. Need märgid on erinevad ja seega tuleb politseinikul olla tähelepanelik. „On see siis pupilli suurus, selle reageerimine valgusele, inimese käitumine üldse, kas ta suudab oma liigutusi kontrollida. Tema tähelepanu, selle hajumine. Ka natuke välimus, riietuse koha pealt. Kui autoaken lahti tehakse, siis sealt kindlasti tuleb hulk lõhnasid välja,“ räägib Laur asjadest, mida jälgitakse.
„Ühte kindlat tunnust ei saa mitte ühegi aine kohta öelda. Need tunnused ongi kogumis, mida tuleb pusletükkidena kokku panna,“ lisab Jänes.
Kahtlus narkootilise aine tarvitamisest tekibki politseiniku hinnangu alusel. See, et politseiametnikud oleks üldse võimelised seda käigu pealt hindama, peab aega ja raha kulutama täiendavale väljaõppele. Ka see öine reid, kus Radar kaasas käis, algas selles osalenud politseinikele tegelikult hoopis klassiruumis. Tänavale tuldi alles pärast viietunnist teoorialoengut. Umbes poole kümne ajal õhtul alustatakse reidi Koplist. Liiklust pole palju. Maha võetakse üks kõvas alkoholijoobes kaubikujuht. Kõrvale võetakse ka üks sõiduato, mille juhti tahavad politseinikud täiendavalt kontrollida. Esialgu mõõdetakse juhil pulssi. „Pulss on jälle üks selline pusletükk, mida me kontrollime, kuid selle alusel ei saa kindlasti öelda, kas ta on joobes või mitte,“ räägib Jänes.
Testimine võtab aega
Seejärel kutsutakse autojuht täiendavateks testideks politseiautosse. Kontrollitakse pupilli reageerimist valgusele. „Seal on veel rida teste, mis on vaja läbi viia, et veenduda, kas tal on joobetunnused või mitte. Kui me võtame terve inimese, siis tema silmapupill ei tee teatavaid asju, mida joobes inimesel teeb,“ ütleb Jänes.
Tehakse ka kiirtest, mille jaoks autojuht annab oma süljeproovi. Test suudab tuvastada levinumate narkootiliste ainete tarvitamise. Testi tulemuste ootamine võib kesta isegi mõnikümmend minutit. Kiirtestil peavad autojuhi kainuse puhul mõõdikule välja joonistuma kõik triibud.. „Sellel testil on kõik triibud välja tulnud, kõik on hästi näha. Test oli negatiivne ja juht juba ilmselt on kodu poole teel,“ näitab Jänes meile testitulemusi.
Hommikune kanep
Enne keskööd otsustavad politseinikud asukohta vahetada ja pakivad Koplis asjad kokku. Järgmisena seatakse end üles lauluväljaku juures Lasnamäe nõlva peal. Siin on liiklust rohkem ja kontrollimiseks võetakse kõrvale mitu autot. Ei lähegi kaua mööda, kui ühe puhul annab test positiivse tulemuse - kanep. „No need testrid on ikka niiviisi üles ehitatud, et ega ta mingit üleeilset siin ei näita. Mees ise ütleb, et hommikul tarvitas. Et see ongi nüüd see, et kas ta tarvitas hommikul või ta ei tarvitanud hommikul. Nüüd see tulebki mul selgeks teha, kas ta on joobes või ta ei ole joobes,“ räägib Jänes. See tähendab, et narkojoobe tuvastamine ei lõppe kiirtesti tulemuste teadasaamisega, vaid täiendavaks kontrolliks viiakse kahtlusalune haiglasse läbivaatusele ja proove andma. Tallinnas tehakse seda Wismari haiglas. Seal peab arst teostama läbivaatuse, kirjeldama joobetunnuseid ja võtma uriiniproovi. Uriiniproov saadetakse edasiseks uuringuks Eesti kohtuekspertiisi instituuti, kus tuleb lõplik vastus, milliseid aineid on tarvitatud. See tähendab, et proovide vastuste saamine võtab teinekord aega isegi mitu kuud.
Joove lahtub kiirelt
Lõplikult tuvastatakse narkojoove juhul, kui arst kirjeldas haiglas joobe sümptomeid ja uriiniproovi annab samuti positiivse vastuse. Ehk näiteks juhul, kui kohtuekspertiisi instituudis tehtud test näitab positiivset, kuid arst joobetunnuseid läbivaatusel ei tuvasta, on tegemist narkootikumide tarvitamise, mitte narkojoobega. Ehk tegelikult võib juhtuda, et politsei poolt maha võetud autojuhil siiski lõplikku joovet üldse ei tuvastata. Mumma ütleb, et Wismarisse tuuakse kuus 40-50 narkojoobe kahtlusega autojuhti, mis üheksa kuu peale teeb kokku vähemalt 360 juhti ja seda Harjumaal. Kuid nagu ütlesime, siis kogu Eestis on narkojoovet tuvastatud sel aastal 204-l korral. See tähendab, et paljudel kordadel lõplikult narkojoovet ei avastata. Ehk tarvitaja on vahepeal kaineks saanud. „Ainete puhul selline tugev, äge joove, püsib tundides. Kuskil neli, kuus tundi – oleneb, kui palju oled seda ainet tarvitanud. See väga pikk ei ole, ta haihtub siiski küllalt kiiresti,“ selgitab Mumma.
Ka maha võetud kanepitarvitaja puhul sõltub kõik sellest, mida ütleb lõplik ekspertiisiotsus. Kui näiteks tuvastatakse, et ta on autoroolis olnud narkojoobes, läheb selline asi kriminaalse joobe alla ja selle eest määratakse karmimaid karistusi – korduval vahelejäämisel ka šokivangistusi. Kui aga narkojoovet lõplikult ei tuvastata, on tegemist väärteoga ja see lõppeb rahatrahviga.
Politseile on kogu see kontrollide rida üsna kulukas. Igas etapis testimine maksab - näiteks järgnevatel aastatel plaanib politsei osta 211 000 euro eest kiirteste. Testimised haiglas ja narkootilise aina tuvastamine ekspertiisis maksab veel eraldi. Üks kiirtest maksab 14 eurot.
Öine amfetamiin
Sellel reidil, kus Radar osales, tehti neid teste kokku kuus tükki. Kolm neist ühes sõiduautos viibinud noormeestele. Poisid võeti maha peale kella ühte öösel, kuid nad oma valge Audiga olid Lasnamäe suunas liikumas. Auto läbiotsimisel narkootikume ei leitud, kuid testitulemused näitasid amfetamiini tarvitamist. Vanemliikluspolitseinik Jänese sõnul on amfetamiin üsna tavapärane aine selliste tarvitajate seas.
Oma olemuselt on amfetamiini näol tegemist ergutiga. „Tihti ongi, kes kasutavad neid amfi, nad ütlevadki, et võtad viina, lähed uimaseks, väsid ära. Siis tõmbad triipu peale, pea selgeks, et võid rooli minna, umbes selline seisukoht on paljudel,“ räägib Mumma kogemustest, mida tarvitajad on rääkinud.
Amfetamiin kiirendab inimese vereringet, südametööd, inimene muutub närviliseks, tema tähelepanu võib hajuda ja keskendumisvõime väheneda. „Selline närviline ärev kontrollimatu käitumine võib põhjustada mida iganes. Ühel hetkel on sul gaasipedaal põhjas, sa ei saa sellest arugi, su tähelepanu hajub muusika või mille iganes peale ja see auto võib seisma jääda kus iganes,“ ütleb Laur.
Tol ööl rohkem narkotarvitajaid roolis vahele ei jäänud, kuid statistika näitab, et probleem on Eesti teedel püsiv ja politsei peab sinna üha rohkem panustama.
