NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 20:27
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "A" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
08.02.2018 20:30
Laar muigab ennastteadvalt ja üleolevalt.
08.02.2018 20:38
Kui oleks olnud auk, siis oleks laev end vett täis imenud ja vajunud kenaste püstiasendis vastavalt ruumide täitumisele veega. Kuna aga auku ei olnud, vähemasti mitte allpool veepiiri, siis jäi alla õhk, millisel vees tõstejõud, mis lükkas laeva kummuli ja pööras põhja üles.
Sõnaprahti saab kokku ajada mölakilomeetrite kaupa, aga füüsikaseadusi nendega ümber ei lükka.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    09.02.2018 01:32
    Auk on autori peas.
    09.02.2018 10:01
    Tuletame meelde, algselt oli uurimiskomisjonis üks Põhjamaade laevaohutuse suurimaid spetsialiste Anders Björkman. Ta tegeles pikka aega põhjalikult selle õnnetuse uurimisega, aga enne uurimisraporti kirjutamist tagandas ennast komisjonist. Põhjuseks ütles, et tema ei ole nõus kirjutama sellist valeraportit, mida temalt nõutakse. Ja avaldas oma uurimistulemused hiljem ise internetis.
    Juba tema jõudis järeldusele, et vaid vöörivisiiri ärakukkumise korral ei saanuks see laev nii kiiresti uppuda, sel pidi olema ka muu auk vee sissetulekuks. Ja see auk pidi olema põhjas ühel küljel, et see üks külg sai raskemaks minna ja laev vajus külili, mitte kummuli. Samuti tõestas ta ära, et laeva uppumine toimus tegelikult kiiremini ja lõppes varem kui ametlikult välja öeldi. Ametlik uppumise mudel ei vastanud tegelikkusele.
    09.02.2018 11:22
    Auk on näha selgelt Rabbe salvestustel. Oli ka näha, et seda oli ka proovitud puistega katta. Meie ajakirjanik oli Rabbe laeval kaasas. Küsige temalt.
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 20:39
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Rudi" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
08.02.2018 20:43
Estonia hukk on oma olemuselt sarnane WTC omaga. Mõlemal puhul on mainekad insenerid arvamusel ,et laev ei saa niimoodi uppuda, teraskarkassiga tornid ei saa niimoodi kokku kukkuda ( eriti Building 7, mis ei saanud ainsatki tabamust)...

Igasuguseid loogisi fakte ja posteriori arutelusid nimetatakse vandenõu teooriateks. See kõik viitab vassimisele ja sellele ,et tegelikud põhjused ei olnud teps mitte need, mida avalikusele ja omastele müüdi.

Laev valati kiiresti betooni ,et keegi ei näeks plahvatuse tagajärgi , hoonete rusud koristati välgukiirusel ,et keegi ei näeks 5 . korruse plahvatusest jubedalt sulanud poste ( lennuk lendas 98 ja 102 korrusele vahele).

See vale jääb meid igaveseks kummitama!
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 20:50
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Naine" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Kommentaar eemaldatud
08.02.2018 21:09
Tjah, see mees on kõik kokku pannud nagu rosolje ja siis süüdistab, et asi on liialt magus, mis sest, et suhkrut keegi lisanud ei ole. Rahvusvahelise sertifikaadi puudumine, laeva ekspluateeriti seal, kus seda teha ei oleks tohtinud, lohakas ja asjatundmatu meeskond, vöörivesiir sisuliselt logises, remonditi kiirustades jne.jne. Milleks siis veel see vene logisev sõjakraam, auk laeva põhjas, mis, ilmselt kokkupõrke või mürsu tagajärjel? Et põnevam oleks? Ja klapiks vandenõu teooriatega?
Kõik see on üks paljudest liikvel olevatest vandenõu teooriatest, ei parem ega hullem. Kellele seda vaja on? Kas sellega loodetakse oma majanduslikku olukorda parandada? Või kellelegi halba varju heita? Kui palju on nüüd tagantjärele tarku. Üks hullem kui teine.
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 21:12
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "M47" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 21:13
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "K" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
08.02.2018 21:26
Infot hakkab lekkima järelikult tolle aja otsustajad on surnud või juba liiga raugad, et kedagi mõjutada.
Massimõrv see oli, vaevalt, et ettekavatsetud. Kindlasti jooksid tolleaegse relvakaubanduse rahajõed kõige kõrgemale välja ja seda sooviti varjata.
08.02.2018 21:26
Kõik on nüüd tagantjärgi eksperdid.
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 21:28
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "++," poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 21:29
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Tőde" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
08.02.2018 21:34
Olgu kuidas on füüsikaseadustega, inseneriasjandusega jms, üks asi tekitas ka tädi Maalis kahtlust ja see oli soov laev liiva või betooniga katta.
Hauarahu on tähtis asi aga kui tahetakse igaveseks ajaks võtta võimalus objekti uurida, siis selleks peab mingi väga kaalukas põhjus või kartus olema.
08.02.2018 21:48
Olaf Palme ju ähvardas avalikustada,kuidas läbi Rootsi vene sõjatehnikat veetakse ja tema paberites mainiti justnimelt parvlaeva Estonia. Ja sellepärast ta kuuli saigi.
Aga kuidas selle demokraatiaga oligi ? Demokraatia on illusioon vabadusest ja õiglusest ja valitsuste sõjajõud on pandud valvama justnimelt illusiooni püsimist...
    Näita vanemaid (11) Laadin kommentaare...
    09.02.2018 19:50
    eid_154ae7e4269901
    09.02.2018 10:38
    Jälle üks ajupuudega troll.
    Kirjutis oli aastast 2002.Peateema Olaf Palme mõrva tagamaad ehk siis kavatsus avalikustada relvasmugeldamisega seotud kõrgetel kohtadel isikuid.
    Ja palun troll,ära hakka ajama,et ainult läbi eesti kaup liikus.Estonia oli samade isikute ,sama protsessi hilisem versioon.
    09.02.2018 19:52
    Aga jah,minu viga,et arvasin trolle targemateks kui Totu kuul. Tüüpilised memmekad,kellele tuleb kõik toit enne läbi mäluda ja siis lutipudelist otse kurku pressida...
    17.07.2018 23:57
    Oled kindel? Aasta-arvud ei klapi?
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 21:49
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "minul" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 21:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "okaru" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
08.02.2018 21:58
Mõnedele võib puust ja punasest ette teha, aga reaalsus ei jõua sellegipoolest kohale.

Aga katsetame uuesti, et isegi kolmekümneseitsmekordsed sotsiaalteaduste doktorid aru saaksid: Kui autotekile satub kriitiline kogus vett hakkab see üha enam loksuma ühest pardast teise, ning laev läheb paarikümnesekundi jooksul külili. - Esiteks, laev vajus külili aeglasema tempoga (5-10-15 minutit) mis võimaldas paljudel inimestel välistekkidele pääseda.

Teiseks, kui laev vajuks külili tänu autotekile pääsenud veele, püsiks ta tänu autoteki all olevale õhule veepinnal tunde, kui mitte päevi, või nädalaid. Täpselt nagu juhtus Jan Heweliuszega. - Jällegi, seda ei juhtunud, vaid laev vajus veepõhja vähem kui tunniga.

Kõik muu - kas aleval veeti sõjatehnikat või kasvõi UFO-laevade atmosfööritihendeid pole enam antud kontekstis oluline. See on oluline siis, kui tipp-poliitikuid vastutusele võtma hakatakse.

Paraku aga olen enam kui kindel, et leidub inimesi, kes otsustavad jätkuvalt reaalsust eirata.
    09.02.2018 00:06
    Kui visiir vett ei pidanud, pääses ka õhk sealt vabalt läbi ning pole põhjust uskuda, et mujalgi kõik 100% õhutihe olnuks.
    09.02.2018 02:50
    on olemas selline tore asi nagu inerts. Kui kiirus ja suund on piisavalt stabiilsed, on loksumine kordades väiksem kui sinu teooria kinnitab, isegi tormi arvesse võttes. Lisaks paarkümmend sekundit? Teoreetiliselt võimalik, kuid reaalselt peaks sellele ikka kõvasti kaasa aitama- ja ma ei räägi tormipoolsest raputamisest. Seega antud ajavahemik on külili vajumiseks üsnagi piisav.

    Küll aga tekitab ka minus küsimusi põhjamineku kiirus. Küll aga minu küsimus ei ole tundides vaid pigem paarikümnes minutis- mis sellises olukorras ei ole ka mitte väikese tähtsusega. Kui laev on kasvõi läänemerekõlbulik, peaks see pinnal püsima natukene kauem. Tõsi, samas teistpidi võib kreeni vajunud laev väga kiirelt merepõhja kaduda. Eriti kui veepealne osa (mis iseenesest veeliini osade tugevusega ei ole) järgi annab- mis muide Estonial ei juhtunud.
    09.02.2018 03:38
    eid_1526f98abbae07 -

    https://en.wikipedia.org/wiki/MS_Herald...

    "In a matter of seconds, the ship began to list 30 degrees to port.[17] The ship briefly righted herself before listing to port once more, this time capsizing.[17] The entire event took place within 90 seconds."

    Ametlik muinasjutt väidab aga, et Estoniale autotekile sattus samuti vesi, kuid laev läks füüsikareegleid eirates külili umbes 10 minutiga.
Anonüümne kommentaar
08.02.2018 22:08
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Tõde on Merepõhjas ja sinna ilmselt jääbki." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega