Mullu registreerisid arstid Eestis 1721 borrelioosi juhtu, 2009. aastal esines borrelioosi 1787 korral. Entsefaliidijuhtumeid oli eelmisel aastal 201, aasta varem aga 179, teatas BNS.

Võrreldes 2005. aastaga on borrelioosi nakatumine Eestis oluliselt kasvanud. 2005. aastal tuvastasid arstid Eestis borrelioosi 281 korda, 2006. aastal 482 korda, 2007. aastal 721 korda ja 2008. aastal 1423 korda.

Entsefaliidijuhtumid on viimastel aastatel kord suurenenud, siis jälle vähenenud. Näiteks 2005. aastal registreerisid arstid Eestis 164, 2006. aastal 171, 2007. aastal 140 ja 2008. aastal 90 entsefaliidujuhtu.

Terviseamet soovitab end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on 5-7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud - kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kindlasti minna arsti juurde.

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.