Puuknakkustesse haigestumine kasvas mullu hüppeliselt
250-st puukentsefaliidi haigusjuhust 51 kinnitati möödunud aastal Saaremaal. Kui Eesti keskmine puukentsefaliiti haigestunute arv 100 000 elaniku kohta oli 18,7 inimest, siis Saaremaal haigestus mullu puukentsefaliiti 100 000 elaniku kohta 147 inimest, Hiiumaal oli vastav näitaja 79. Teistest maakondadest märgiti suuremat haigestumuse kasvu mullu veel Lääne-, Harju ja Raplamaal. Puukentsefaliiti haigestumus vähenemist märgiti Jõgeva- ja Tartumaal, teatas terviseamet.
Puukborrelioosi registreeriti 2011 aastal kokku 2303 korral (2010. a – 1721). Kuigi kõige enam haigusjuhte kinnitati mullu Tallinnas – 435 ja Saaremaal – 363, oli Saaremaa ainus maakond, kus borrelioosi haigestunute hulk aasta varasemaga võrreldes veidikene langes. Samas oli haigestumus 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõige kõrgem just Hiiu- (1654) ja Saaremaal (1045). Eestis keskmiselt haigestus borrelioosi 100 000 elaniku kohta 172 inimest. Keskmisest oluliselt kõrgem oli haigestumus lisaks eelpool nimetatutele ka Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal. Madalamaks jäi haigestumus Ida-Virumaal ja Narvas ning Võru- ja Valgamaal.
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ühest põhjust puuknakkuse sagenemisele Eestis ei ole. „Kuna puukentsefaliidi viirused ega puukborrelioosi mikroobid ei levi inimeselt inimesele, vaid neid peab tervele inimesele üle kandma puuk, siis nende haiguste leviku ulatus ning nakatumise ja haigestumise sagedus sõltuvad eeskätt puukide arvukusest ning nende ründeaktiivsusest, aga kindlasti ka inimese enda käitumisest puugikoldes,“ selgitas Kutsar.
Kui puukentsefaliiti haigestumist saab vaktsineerimise teel ennetada, siis puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub. Puukborrelioosist hoidumiseks tuleb senisest veelgi suuremat tähelepanu pöörata sobivale riietusele ja erinevatele puugitõrje vahendite kasutamisele. Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et tänu soojematele talvedele on puukide ründeaktiivsus muutunud pikemaks.
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti.
Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud, milleks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Spetsiifiline ravi puukentsefaliidi vastu puudub. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Puukborrelioosi nakatumise peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.
