Puugid ei anna ikka rahu

Tervisekaitseameti statistika järgi vähenes septembris puukentsefaliidi juhtumite arv, samal ajal kasvas aga puukborrelioosi haigestumine.

Septembris registreeriti Eestis 96 puukborrelioosi ja 25 puukentsefaliiti haigestumist. Augustis olid need arvud vastavalt 74 ja 49.

Eelmise aasta septembris diagnoositi borrelioosi 102 ning puukentsefaliiti 43 korral.

Puukborrelioos on kasvutendentsi näidanud viimased neli kuud. Samas on kõik need kuud olnud haigestumus eelmiste aastate samade kuudega võrreldes väiksem. Selle aasta esimesed viis kuud oli borrelioosi levik aga mullusest suurem.

Puukentsefaliiti on viimastel kuudel olnud üsna stabiilselt veerandsada juhtumit kuus, vaid augustis haigestumine kahekordistus. Kõigil kuudel on puukentsefaliiti tänavu avastatud vähem kui mullu.

Tänavu üheksa kuu jooksul on registreeritud kokku 126 puukentsefaliidi ja 314 borrelioosi juhtu. Eelmise aasta üheksa kuu kokkuvõttes olid need arvud vastavalt 210 ja ja 365.

Puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida kaitsesüstimisega. Haiguse läbipõdenud saavad selle vastu immuunsuse. Entsefaliidi puhul ilmnevad gripitaolised haigusnähud, mille tüsistusena võib tekkida kõrge palavikuga ajukelmepõletik. Eestis on puukentsefaliidi ohualad Saaremaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa ning Tartumaa.

Borrelioosi vastu ei ole vaktsiini, kuid seda saab ravida antibiootikumidega. Borrelioosi üks sümptomeid on nahalööve ehk paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik hammustuskohal. Haigus võib raskematel juhtudel kanduda närvisüsteemi, südamesse või liigestesse.

Puugihaiguste vältimiseks soovitavad tervisekaitsjad käia looduses pikkade varrukatega heledate riietega, püksisääred kummikute sees, kasutada putukatõrjevahendit ning kontrollida pärast metsaskäiku keha hoolikalt üle. Puugi leidmisel tuleb ta hammustuskohast kiiresti eemaldada.