Puuetega inimeste esindaja tööhõivereformist: kuidas saab töövõime hindamisel lähtuda metoodikast, mida ei ole kunagi testitud?
Näiteks rääkis tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar, et tööandjad põhimõtteliselt toetavad reformi, aga murekohana näevad nad seda, et tööandjate tegelikku valmisolekut osalise töövõimega inimeste palkamiseks täna keegi ei tea. "Arvan, et valmisolek ja arusaam on olemas, aga see, mis täpselt juhtuma hakkab, seda me ei tea," ütles Tamsar.
Niisamuti oli reformi suhtes kriitiline ka Eesti puuetega inimeste koja esindaja Monika Haukanõmm, kelle sõnul on nad poliitikutele korduvalt rõhutanud, et reformi tuleks vaadata hariduselu ja sotsiaalelu kontekstist. Seda aga puuetega inimeste esindaja sõnutsi tehtud ei ole.
Näitena tõi Haukanõmm välja töövõime hindamise metoodika, mis ei ole täna valmis ja mida ei ole testitud. "Me ei tea, kas see töötab või mitte. Samuti oleme mures testijate pädevuses. Kas võetakse arvesse näiteks psüholoogiliste häiretega inimeste vajadustega? Üks hindaja ei saa olla professionaal kõigis valdkondades," leidis Haukanõmm.
Teise suure probleemina nägi Haukanõmm sarnaselt tööandjatega keskliiduga tööandjate valmisolekut puuetega inimeste palkamiseks. Puuetega inimeste esindaja tõi välja, et valdavalt on tööandjal ju ikkagi eesmärk elus püsida ja tulu teenida, mistõttu võiks nende puuetega inimeste eelistamisel näiteks sotsiaalmaksu soodustused olla omal kohal.
Puuetega koja esindaja lisas veel ka, et praegu juba on puudu sisuliselt töösaamist ja seda toetavad teenused ning et praegused tööturu meetmed ei ole piisavad, et toetada puuetega inimeste töölkäimist.
Eelnõu üks suurimaid kriitikuid, Eesti hooldajate liidu esindaja Tiina Kangro aga ütles, et kui aegajalt on kajanud mõte, et selle eelnõuga ei tohi kiirustada, siis tema tahaks öelda, et on viimane aeg hakata kiirustama, aga mitte seaduseelnõu vastuvõtmisega, vaid et teha tasa kahe aasta jooksul tegemata töö.
"Mida rutem lasta lahti mõttest, et see auklik eelnõu tuleks läbi suruda, seda rutem saame muid vigu parandada," leidis Kangro, kes ühe kriitikana tõi välja väite, et reformi tulemusi on seni prognoostitud poliitikutele meeldivas suunas ja prognoosimata on jäänud muud valdkonnad.
"Näiteks näeme võidukat "kaart" selle kohta, kui palju tuleb juurde aastaks 2020 töövõimetuspensionäre. See joon on aga tehniline, sest me ei tea, mis täpselt juhtuma hakkab. See prognoos põhineb praegusel olukorral. Samuti pole arvestatud sellega, et mis saab siis, kui reform läbi kukub," oli Kangro kriitiline.
Istungil tegid ettekanded sotsiaalministeeriumi, töötukassa, tööandjate keskliidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. Lühikese sõnavõtu said aga Eesti Pimedate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Liikumispuudega Inimeste Liidu, Arengukeskuse Avitus, poliitikauuringute keskuse Praxis ning Eesti Hooldajate Liidu esindajad.
Vaata ka blogi istungil toimunu kohta!
Töövõimereform on viimasel ajal tekitanud palju vastakaid tundeid. Kuigi peaminister Taavi Rõivas ütles möödunud nädalal, et nimetatud reform on viimase 15 aasta kõige olulisem reform ja sellel on potentsiaali aidata inimesi, kellele ei pakuta täna võimalust tööle minekuks, siis on ka teisi arvamusi.
Näiteks kirjutas Eesti hooldajate liidu juht Tiina Kangro tänases Päevalehes, et üks Eesti koalitsioonipartei on otsustanud ehitada töövõimereformist endale võiduka lipulaeva, millega purjetada läbi järgmiste valimiste.
"Endiselt on tegemist ilmutuslikku laadi argumentidega, millega püütakse jätta muljet, et reform muudab kõikide elu paremaks. Näilisusest hoolimata pole see reform siiski suunatud ühiskonnale, vaid tegemist on teatud grupeeringute või isegi isikute poliitilise (ja võib-olla mitte ainult) eneseteostuse vahendiga," leiab Kangro.
