Putin võib Rüütli haneks tõmmata?
“Sellist tüüpi kohtumised on kõrgel poliitilisel tasemel täiesti tavalised, kuid eks Venemaa puhul tuleb arvestada sealse diplomaatia traditsioone ja arutusel olevate teemade hulka ning keerukust,” ütles Ojuland.
Küsimusele, kas ta julgeb välisministrina olla kindel, et Putin ja Kreml ei saa kuidagi üleeilset kohtumist tõlgendada neile soodsal viisil, vastas väliminister: “Elame, näeme.”
President Rüütel ootamatu kohtumine Putiniga pole Eesti endisele suursaadikule Venemaal Mart Helmele üllatus. „Venemaa lemmikviis rabada sellise idamaise bütsantsi diplomaatiaga küllakutsutu jalust,” lausus ta SL Õhtulehele.
Helme arvab, et hilisema segaduse ja tõlgenduste vältimiseks oleks Rüütel vajanud tõlgi või sekretäri abi. “Ta võinuks seista kas või ukse taga. Ning kui president näiteks kurtnuks, et ta vene keel on vilets, oleks abi saanud.”
Samas ei usu Helme kohtumisega seotud vandenõuteooriasse, salakokkuleppesse ja katteta lubaduste jagamisse.
Endise välisministri, praeguse riigikoguliikme Trivimi Velliste hinnangul on ligi kahetunnine kuuesilmavestlus harukordne. Teda huvitab, kas Rüütli kohtumisel ikkagi tehti märkmeid. „Vaevalt. Sest ega Rüütel pannud ometi taskus diktofoni lindistama,” vastab ta.
Ka eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves möönab: tähtsal kohtumisel peaks riigipea kõrval olema diplomaat. „See oleks olnud ennekõike Eesti presidendi huvides. Et talle ei hakataks hiljem omistama midagi sellist, mida pole öelnud või lubanud.”
Ojulandi sõnul oli kohtumine pikalt ette valmistatud, seepärast ei jätnud välisministeerium midagi juhuse hoolde. “Teemad, mida president Rüütel Moskvas tõstatas, valmistati ette koostöös välisministeeriumiga, kohtusin temaga ka ise.”
„Kõikidelt kohtumistelt tuleb presidendikantseleilt aruanne,” kinnitab välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste. „Aga neljasilmakohtumised pole midagi erilist ega harukordset. Nii kohtuvad näiteks Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid.”
