Purustatud rekord, valetamisskandaal ning revolutsioon alkoholikultuuris - millega on ministrid 100 päeva jooksul veel silma paistnud?

 (76)
Vaata sõnapilve!

Delfi tegi kokkuvõtte Jüri Ratase valitsuse ministrite 100 päeva jooksul meedias ja ametlikes sõnavõttudes läbi käinud teemadest ja märksõnadest. Keda saatsid skandaalid, kes tuli lagedale hulga uute ja laia kõlapinda tekitanud ideedega ning kes jäi teiste varju?

Ülevalpool olev sõnapilv on koostatud ministrite ametlikest sõnavõttudest riigikogus. Domineerivad peamiselt nii sise- kui ka välisjulgeolekut puudutavad teemad, näiteks missioon Afganistanis, olukord mereväes ning kaitsevaldkonna kulude läbipaistvus.

Seevastu meedias läbi käinud teemade seas domineerivad peamiselt uued ideed, olgu teemaks tasuta bussisõit maakonnaliinidel või alkoholipoliitika karmistamine. Loe lähemalt:

Savisaare toimikud ja sisekaitseakadeemia

Siseminister Andres Anvelt pidi avalikkusele selgitama, kuidas on võimalik, et ajakirjandusse lekkisid Edgar Savisaare kohtumaterjalid. Lisaks on Anvelt sõna võtnud sisekaitseakadeemia Narva kolimise teemadel (näiteks: "Sisekaitseakadeemiale Narvas krundi ostmine on ajaraiskamine.") ja lubanud, et akadeemia kolimise küsimus pannakse lukku märtsis. Siseministrina on ta taas tõstatanud palgapõhise trahvisüsteemi ja politsei inimestele lähemale toomise teema ning selle, kuidas tulevikus inimesi vähem trahvida.

Loe veel

Seotud lood:

Kalevi keskstaadioni uus hingamine

Kultuuriminister Indrek Saar oli üks, kes allkirjastas lepingu, mille alusel riik ja Tallinn investeerivad Kalevi keskstaadioni ümberehitamisesse 14 miljonit eurot. Samuti on ta olnud näiteks üks kaasmõtleja valitsuse idees "Sajandaks sünnipäevaks sadakond eestlast Narva elama".

Revolutsioon alkoholipoliitikas

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski jätkas alkoholipoliitika karmistamise kavaga. Ossinovskil valmis jaanuaris kava nõuda Eesti EL-i eesistumise ajal kogu Euroopas üle piiri vedada lubatava alkoholikoguse vähendamist. Uue valitsuse esimese saja päeva jooksul tuli korduvalt ristata piike alkoholitootjatega, kes on palganud suhtekorraldajate armee ja kes püüavad igal võimalusel ümber lükata Ossinovski ideede tulemuslikkust. Märkimisväärne piirikaubandus, pahased kõrtsiomanikud ja alkoholitootjad – surve on olnud suur. Lisaks on Ossinovski sihikule võtnud ka tubakaseaduse muutmise. Tervishoiusektori palgaläbirääkimiste nurjumine jäi aga suuresti alkoholipoliitika varju. Kuigi Ossinovski leidis selleks aastaks tervishoidu 10 miljonit eurot juurde, seisavad keerulised otsused ees: praegu jätkuvad kõnelused tervishoiu rahastamisele tervikliku lahenduse leidmiseks ja kevadeks peab valmima pikaajaline plaan.

Tasuta bussisõit maakonnaliinidel

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tõi välja maakonnaliinidel tasuta bussisõidu idee, kuid väärt mõtte teostuseks vajalikku 21 miljonit eurot hetkel kuskilt võtta ei ole. Simsoni ministriameti algusesse on jäänud ka vaidlus kõrvalkabinetis töötava ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Paloga. Nimelt oli esialgu raskusi otsustamisega, kelle vastutusalasse jääb tööstuspoliitika. Simson saatis kooskõlastusringile veoautode teekasutustasu seaduse eelnõu, mille kohaselt alates 2018. aastast peavad hakkama rekkad tasuma 10-12 eurot päevas.

Uus vanemahüvitiste süsteem

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva eestvedamisel on aruteluks tõstatatud uus vanemahüvitiste süsteem: vanemad saavad lapsega koos kodus olla kaks kuud, tulu võib lapse kõrvalt teenida umbes 1500 eurot kuus. Lisaks on ta selgitanud valitsuse pensionivalemi muutmise plaani: pensioniiga seotakse oodatava elueaga ja I samba pension sõltub töötatud ajast.

Segadus vene koolides

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps andis jaanuari lõpus Kremli-meelsele portaalile Sputnik intervjuu, kuid ütles avalikkusele, et ei ole seda teinud. Juhtumit hiljem selgitades lisas Reps, et ei teadnud, et tegemist oli Sputniku ajakirjanikuga. Lisaks on segadust külvanud Mailis Repsi väljaütlemised eestikeelse koolihariduse teemadel vene koolides Eestis. Nimelt soovivad venekeelsed koolid õppetöösse keeleerandeid, kuid koalitsiooni huvi on parandada eesti keele taset vene koolides. Missugusele konsensusele jõutakse, näitab aeg.

Eesti reaalset kaitsevõimet tõstetakse

Kaitseminister Margus Tsahkna allkrjastas kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava ning kinnitas, et nelja aasta jooksul tõstetakse oluliselt reaalset kaitsevõimet. Tsahkna ettepanekul sai kaitseväe juhataja Riho Terras nelja tärni kindraliks. Eesti kõrgeim auaste avab kaitseväe juhatajale Riho Terrasele võimalused kõrgeks rahvusvaheliseks karjääriks. Kaitseministrina on Tsahkna tuliselt seisnud eesti keele taseme tugevdamise eest vene koolides. Lisaks tuli Tsahknal ministina võtta selge seisukoht ning käia ka parlamendisaadikute eest aru andmas seoses mereväe miinijahtijalt Sakala leitud maksumärgistuseta alkoholi ning tubakatoodetega.

Looduskaitsjatel hari punane

Detsembris arutas keskkonnaminister Marko Pomerants rahvusvahelisel kalandusteemalisel konverentsil probleemi, mille kohaselt kipuvad Eestis kasutatavad kalavõrgud olema standardsete testide jaoks liialt nõrgad, samuti otsustati detsembris ümber korraldada Keskkonnainvesteeringute Keskus, mille nõukogu esimees on keskkonnaminister. Jaanuaris kogunenud metsandusnõukogu otsustas tugevdada riigimetsade kaitset. Riigi uus metsanduspoliitika oli vastumeelne looduskaitsjatele ja -sõpradele ning nii toimus detsembris ministeeriumi ees meeleavaldus. Pomerantsi eestvedamisel otsustas ministeerium aga teha kaevandamist lihtsamaks ja hakata maavarade olukorda rohkem uurima. Veebruaris jõudis riigikokku eelnõu, millega piiratakse tasuta kilekottide jagamist. Märtsis kinnitas valitsus Eestile arengukava kllimamuutustega toimetulekuks.

Lõbustuseks koostas Pomerants ka testi, mis aitavat välja selgitada, kas inimene sobib ministriks.

Riigihalduse minister Mihhail Korb

Ühe esimese liigutusena otsustas uus valitsus ja asja eest vastutav minister Mihhail Korb kaotada maavalitsused. Jaanuaris allkirjastar Korb käskkirja, mille järgi kompenseeritakse piiri ääres elajatele teatud tingimustel Vene viisad. Nädal hiljem käskis minister korraldada RKASis erikontroll.

Välisminister Sven Mikser

Mikser ütles intervjuus Delfile, et EL ja NATO on majanduslikult, sõjaliselt ja moraalselt Venemaast üle ja seetõttu ei ole tarvis viimast karta. Ka USA uue, Venemaale positiivseid signaale andnud riigisekretäri Rex Tillersoni ametisse nimetamist ei pidanud Mikser murekohaks. Päris muretu välisminister siiski ei ole: näiteks pidas ta murettekitavaks sõjategevuse ägenemist Ida-Ukrainas. Tõsi, mitu päeva pärast Lätit ja Leedut.

Rahandusminister Sven Sester

Sester oli uue valitsuse kobarseadusega ametis juba enne uue valitsuse ametivannet. Kiirustamist põhjendas minister tõdemusega, et Reformierakonna valitsused on sama teinud. Veidi jäi Sesteril enne aastavahetust siiski aega ka põhjendada valitsuse plaani, mille kohaselt keelatakse riigiettevõtete sponsortegevused, välja arvatud teadus- ja arendustegevusele. Uuel aastal kritiseeris Sester kolleeg Jevgeni Ossinovski soovi piirata piiriülest alkoholikaubandust Euroopa Liidus. Sesteri enda ministeeriumil küpses plaan hakata ettevõtjate autodele paigaldama erivärvilisi numbrimärke, ent vihase vastukaja tõttu kadus idee varsti. Ka Sesteri plaan hakata riigiettevõtteid laiemalt müüma jäi seisma. Riigifirmades on aga plaan hakata rakendama börsireegleid.

Maaeluminister Tarmo Tamm

Maaeluministril on võrreldes teiste ministritega olnud toimetamiseks teadagi vähem aega. Ent juba kaks päeva pärast ametisse nimetamist tegi maaeluminister ettepaneku toiduekspordi nõukoja moodustamiseks. Suure osa ajast on Tamm tegelenud erinevate otsetoetuste programmidega. Tamm korraldas aga endale terve nõuandjate koja, kellele hüvitatakse vaid sõidu- ja muud kulud. Valitsus toetas ka Tamme kava hakata Eestit rohkem mahepõllumajanduse suunas arendama. Maaelu Edendamise Sihtasutus saab aga Tamme ettepanekul hakata kalandussektorile laenu andma.

Endine maaeluminister Martin Repinski

Repinski purustas taasiseseivunud Eesti rekordi, kui töötas ministrina kokku 18 päeva. 23. ametisse kinnitatud Repinski astus 9. detsembril ministrikohalt tagasi skandaalide tõttu Konju kitsefarmis.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Reinsalu palus ministeeriumil hinnata, kas notarite tulu avalikustamist peaks kaaluma ning märtsiks leiti, et tõenäoliselt peaks. Reinsalu käe all asus ministeerium ka vaagima, kas ehk oleks Eestil vaja uut presidendivalimiste korda. Suure teemana plaanib Reinsalu Eestisse tekitada pankrotiombudsmani ametikoha. Töösse jõudis ka ahistava jälitamise ja inimkaubanduse-vastane eelnõu. Osalt EPLi juhtkirja ainetel kiitis Reinsalu ka ideed muuta karistusseadustikku karmimaks õnnetuskohalt põgenemise eest, kui sellega kaasnes surm või raske vigastus. Plaanis olevat ka viisid, kuidas ohjeldada retsidiviste.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Peale eelpool mainitud vastuolu Kadri Simsoniga tegi Palo ettepaneku rekonstrueerida Linnahall rahvusvaheliseks konverentsi- ja kultuurikeskuseks, mida valitsus ka toetas. Palo on 100 päeva jooksul aktiivselt tegelenud plaaniga rajada riigi abiga üürikorterid sinna, kuhu erasektor neid turutõrke tõttu rajada ei taha. Ta viis valitsuse ette üürimajade rajamise kava ning on avaldanud soovi tuua digivaldkonda rohkem ressurssi, et Eesti IT-maine oleks sisuga täidetud. Ettevõtlusminister kinnitas äsja ka väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused, mille tulemusel toetab riik viie miljoni euroga 25 väikesadama arendamist. Palo toetas hiljuti mõtet viia rohkem riigiasutusi pealinnast välja. Näiteks leidis ta, et mõned Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) osakonnad võiksid Tallinnast lahkuda ja turismiosakond võiks vabalt Pärnus paikneda.

Maksumuudatused ja uued kombed

Peaminister Jüri Ratas on lisaks põhitööle juurutanud uut opositsioonisaadikutega kohtumise formaati ning karmistanud kabinetinõupidamiste korda – et vältida lekkeid ja olla süsteemsem. Lisaks asus Ratas Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks valmistudes inglise ja vene keele oskust täiendama. Valentinipäeval üllatas Jüri Ratas rongireisijaid ja kinkis neile šokolaadi. Korduvalt aktsiisitõuse kritiseerinud Ratas peab neid nüüd alkoholitarbimise vähendamiseks vajalikuks. Lisaks on uus valitsus toonud sisse ohtralt maksumuudatusi.

Peaminister Jüri Ratase tegemiste kohta loe lähemalt tänasest Eesti Päevalehest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare