Punapropagandat täis õpikud eesti koolis

“Kangelaslinn Leningrad elas blokaadipäeval üle raskeid aegu”, “Pioneerile, kes oli määratud maastikuvaatlejaks, anti binokkel” — need harjutuslaused pärinevad Urvaste erivajadustega laste kooli 7. klassi eesti keele õpilase vihikust, kirjutatud sel õppeaastal emakeele tunnis, kus õpitakse 28 aastat tagasi välja antud õpiku alusel.

“Need näited on vaid üksikud nopped, kogu vihik on punapropagandat täis,” ütles üliõpilane Kerli Uba, kes avastas need harjutused oma väikse õe vihikust. Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv oli küll üllatunud, et õpilased õpivad Nõukogude mentaliteeti järgivate tekstide alusel, kuid tõdes, et uute õpikute puudusel ei jää õpetajatel muud üle kui ise õpilastele iga tunni alguses õppematerjale ehk töölehti valmistada. “Proovime kooli sees asja lahendada ning korjame neist õpikutest välja sobilikud tekstid,” selgitas Sarv.

Tallinna 1. internaatkooli direktor Evi Kraan kinnitas samuti, et kuna uusi õpikuid niriseb vaid üksikute kaupa, tuleb õpetajatel ise neid valmistada. “Aga õpetajal on ka oma töö teha ning materjalide tegemine selle kõrvalt on ikka väga kurnav,” lisas ta.

“Oleme ostnud õpikuid ka rohkem kui vaja, et lihtsalt toetada kirjastust, et nad ikka annaks välja neid õpikuid,” osutas Kraan kooli raamatukogus seisvatele hunnikutele. Samas on otsas nii abikooli aabitsad kui ka sel õppeaastal haridusminister Tõnis Lukase määrusega kinnitatud õpikud ja töövihikud.

“Haridus- ja teadusministeerium on hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara vähesuse probleemi tõsiselt teadvustanud ning tegeleb aktiivselt olukorra parandamisega,” teatas ministeeriumi referent hariduslike erivajadustega laste alal Inga Kukk, kinnitades, et lähiaastatel probleem leeveneb.

Tema sõnul on põhiprobleem selles, et kirjastused ei ole erivajadustega õpilaste õppevara väljaandmisest huvitatud väikese tiraaži ja kõrge hinna tõttu. Kui üldhariduskoolides õpib ligikaudu 170 000 õpilast, siis lihtsustatud õppekava alusel alla 2500. Paljugi jääb toppama selle taha, et ei leita koostajaid.

Lähiaastatel peaks õpikuid juurde tulema äsja alustatud Euroopa Liidu tõukefondidega koosrahastatava programmi raames (aastateks 2008–2013). “Juba järgmisel aastal on planeeritud esimeste hariduslike erivajadustega lastele mõeldud õpikute üllitamine. Edaspidi on kavandatud igal aastal välja anda paar õpikut,” lisas Kukk.

7. klassi harjutused, väljavõtted vihikust

Harjutus 14

•• Ühel septembrikuu pühapäeval käisime onul külas. Onu on “Kungla” kolhoosis zootehnik. Tal on beež sõiduauto Moskvitš, millega sõitsime vaatama kolhoosi keskust ja karjafarmi, kuivatit ning uut garaaži. Küll maitses lõuna ajal hästi onunaise praetud hakkšnitsel ja vaarikaželee! Kojusõidu eel kinkis onu mulle huvitava žurnaali, mille kaanel on esimese naiskosmonaudi Valentina Terežkova pilt.

Harjutus 11

•• Filmimehed käisid “Võidu” sovhoosis kanafarmi filmimas. Operaator tegi eesrindlikust farmist ja suure staažiga kanatalitajast Zojast ilusaid filmivõtteid. Sovhoosi karjane Serjoža Šumakov vaatas ka huviga filmimist, aparaate ja prožektoreid. Pärast filmimist palus Serjoža, et ka tema hoolealuseid, kõrge piimaanniga friisi tõugu lehmi filmitakse. Fotograaf tegi Serjožast, zootehnikust ja tema lehmadest huvitavaid fotosid, mis ilmusid ajalehes “Noorte Hääl”.