Üle-eelmise aasta augustis saabus kainestusmajja üks purjus ning füüsiliselt ja verbaalselt agressiivne naine. Arestimaja valvur, riigikohtu otsuses nimetatud initsiaalidega O.B, nägi käeraudade kasutamist vajaliku ohjeldusmeetmena. Ta sõnul tuli naine pulmast, kus naitus raudu pandud naise endine elukaaslane.

Valvur kartis, et labiilses seisus naine võib endale viga teha. Kainestuskambris olid teravate nurkadega raudvoodid, teravad poldid, libe põrand ja muu ohtlik, millega inimene end vigastada saab. O.B töös oli ka varem ette tulnud, et agressiivne kinnipeetav oli end vigastanud. "Varasemas praktikas oli vähem agressiivne kainenema toimetatud isik teinud enesetapu," märkis riigikohtu otsus trööstitult.

O.B. viis vahistatule teki. Kontrollis tema joovet. Ehkki kaamerasalvestuselt paistis naine rahulik, siis võttis see linti vaid liikumise, kuid mitte heli. Raudu pandud naine oli füüsiliselt rahulik, kuid valvuri sõnul oli ta jutt endiselt agressivne ja joove polnud kuhugi kadunud.

Varasemalt leidsid Pärnu maakohus ja Tallinna ringkonnakohus, et kaks tundi naist raudus hoida oli ebaproportsionaalne. Prokuratuur ja maakohus pidasid õigeks naise agressiivsust kontrollida valvuril katse-eksituse meetodid: raudadeks vabakslastuna vajadusel uuesti kinni panna. Riigikohus leidis sellise lahenduse eluvõõrana. "See välistaks ametniku diskretsiooni ja oleks vastuolus kainestusmaja töö põhimõtetega," kirjutas riigikohtu otsus.

Veel pööras riigikohus tähelepanu arestimaja töökorralduslikule kokkuleppele, et käeraudu tuleb panna peale kahekesi, mitte üksi. Käeraudade eemaldamisel olnuks kannatanu taasohjeldamine keeruline, kuna O.B. viibis tööl üksinda. Ei selgu aga, kas kell pool neli pandi naine kongis raudu ühe või mitme valvuri poolt.

Riigikohus mõistis politseiametniku õigeks ning tühistas varasemad süüdimõistvad Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsused. "Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjasse puutuvaid asjaolusid," kirjutas riigikohtu otsus, et neil on raske olukorda end asetada ja valvuri otsust objektiivselt kaaluda.

Selle aasta juunis oli Tallinna ringkonnakohtus sarnane kaasus, kus
ligi kuus tundi käeraudadega vahistatut ohjeldanud politseiametnik mõisteti õigeks.