Siseministeerium teatas, et 1. jaanuarist 2017 ehk juba sellest pühapäevast jõustub siseministeeriumi valitsemisalas kaks olulisemat seadusemuudatust.

Esiteks jõustuvad järgmisest aastast välismaalaste seaduse muudatused, mis reguleerivad peamiselt töörännet Eestisse. Et leevendada tööjõupuudust IKT-sektoris ja meelitada Eestisse ettevõtlikke välismaalasi, arvatakse sisserände piirarvu alt välja IKT-sektori töötajad, iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti lihtsustatakse iduettevõtetele toiminguid viisa taotlemisel, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja elamisloa töötamiseks või ettevõtluseks taotlemisel.

Kui praegu tuleb välismaalasele maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, siis uuest aastast see nõue leeveneb ja maksta tuleb vähemalt Eesti keskmist palka. Lisaks avardatakse lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ja pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas üheksale kuule. Kõikidel Eestis seaduslikult viibivatel välismaalastel võimaldatakse juba Eestis viibides taotleda pikaajalist viisat või elamisluba. Samuti lihtsustatakse lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloa taotlemise korda, vähendades taotlemisel esitatavate dokumentide hulka. Et võimaldada välismaalastel Eestisse investeerimisel senisest paindlikumalt majandada oma investeeringut ja panustada Eesti majanduse arengusse, luuakse tähtajalise elamisloa liik ettevõtluseks suurinvestoritele. Muudatused jõustuvad 17. ja 18. jaanuaril 2017. aastal.

Nii välistööjõudu värbavatel ettevõtetel kui ka Eestisse elama asumist planeerivatel või siin juba elavatel välismaalastel on vaja personaalset ja usaldusväärset nõu Eestis elamise või viibimise seaduslike aluste ja sellega seonduvalt ka isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsuse valdkondades. Nii ongi siseministeerium ja politsei- ja piirivalveamet välja töötamas migratsioonialast nõustamisteenust. Politsei- ja piirivalveamet alustab eesti, vene ja inglise keeles pakutava nõustamisteenusega 1. märtsist 2017. Nõustamist on võimalik saada telefoni, e-kirja ja Skype’i teel, samuti on võimalik minna nõustaja vastuvõtule ja kasutada migratsiooniprotsessiga seotud dokumentide eelkontrolli teenust.

Teiseks muutub isikut tõendavate dokumentide seadus. Uuest aastast väljastatavad Eesti kodanike ja välismaalaste passid kehtivad senise viie aasta asemel kümme aastat. Seega neil, kes vajavad passi, tuleb seda edaspidi vahetada poole harvem. Alla 15-aastased lapsed saavad passid endiselt viieks aastaks.