Pühapäeval oli eetris „Puutepunkti" saatesarja viimane saade. Saate käivitaja ja produtsendi Tiina Kangro sõnul on ETV saate jätkumisest huvitatud, kuid selleks ei ole raha. „See ei olnud selline kädistamine, vaid viisakas äraütlemine," sõnas ta ja märkis, et on senise ERR-i toe eest väga tänulik.
ERR-i elusaadete toimetuse juht Ulvi Pihel ütles, et toetuse lõppemine ei ole hinnang saate kvaliteedile. „Saade oli täiesti tasemel, viimasel poolaastal sai ta veel eriti uue hingamise ja selles mõttes on mul loomulikult kahju, et ta lõpetab. Ka vaataja leidis ta tänu uuele eetriajale paremini üles," rääkis ta. Piheli sõnul näitab toetuse lõppemine pigem seda, et saadete tulek ja minek on loomulik elu osa. Aeg on ka üldisemalt selline, kus tuleb raha lugeda ja raskeid valikuid teha.
„„Puutepunkt” tuli korraliku eurorahaga Eesti Televisiooni. Eesti Televisioon leidis, et see on oluline ja vajalik, ning panustas omalt poolt, kui euroraha otsa sai. Nüüd pidime tegema sellise valiku, kuid ma ei ütleks, et „Puutepunkt" on lõplikult eetrist maas," oli Pihel siiski lootusrikas.
Tuleku ja mineku ivaga on Kangro nõus. „Võiks ju öelda, et mis seal ikka, saatesarjad tulevad ja lähevad. Kuid traagika on selles, et algavad väga suured ja murrangulised sotsiaalsed reformid nagu töövõimereform, omastehooldajate reform ja puuetega laste perede abistamise reform. Seega on hästi tobe, kui kukub ära nii oluline ja võimas infokanal, mis viib omavahel kokku abistajaid, poliitikuid ja puuetega inimesi. See on meie motivatsioon. Seetõttu on vale aeg seda sarja praegu igaveseks lõpetada," lausus ta.
Piheli sõnul on meedia kajastatavad teemad viimase kümne aastaga vägagi muutunud. „Puuetega inimesi ei olnud näha tänaval ega televisioonis. Selles mõttes oli „Puutepunkt" alustades täiesti revolutsiooniline, sest ta tegi erivajadustega inimesed esimest korda nähtavaks. Kuid tänaseks on need teemad imbunud nii ajalehtedesse kui ka televisiooni täiesti tavalistesse saadetesse. Pihel tõi näiteks saated „Meie inimesed" ja „Ringvaade", mis kajastavad puuetega inimeste teemasid mitu korda nädalas. „Puuetega inimestel ei ole enam vaja erikohtlemist. Nad ise ütlevad ka, et on täiesti tavalised inimesed, koheldagu neid nii," sõnas ta. Pihel rõhutas, et „Puutepunkti" ajutine kadumine ei jäta tähtsate asjade kajastamisse lünki. Kangro hinnangul pole „Meie inimesed" siiski oma ulatuse ja mõju poolest „Puutepunktiga" võrreldav.
„Puutepunkt" on algusest peale oma olemasolu eest võitlema pidanud. Saade alustas kümne aasta eest EL-i sotsiaalfondi meetmete toel, aga jäi seejärel 2008. aastal raha ja eetrita. Aasta hiljem jätkati kõigepealt jälle Euroopa maksumaksja, seejärel sotsiaalministeeriumi ja 2013. aastast alates ERR-i toel.
Mis saab edasi? „Telesaate tootmine ei ole odav asi, sellist raha me vaevalt kuskilt leiame," ütles Kangro eile. Aga pikemas perspektiivis paistab tunneli lõpus siiski valgus. „Tulemas on suur rahalaev," viitas Kangro sügisele, mil peaksid avanema EL-i uue, 2014.–2020. aasta eelarveperioodi taotlusvoorud. „Meil pole praegu veel õrna aimugi, mis meetmed tulevad ja kes, mida ja mille alt saab taotleda. Ka ajakava selgub alles siis. Kui vähegi tekib selline meede, kuhu oma ideega sobime, siis saame raha taotleda," rääkis ta.
Kangro sõnas, et tulemuse peale ei saa kunagi kindel olla, sest taotlusi ei hinda meediaasjatundjad. „Võib juhtuda ka nii, nagu ükskord. Kui me saatega nullist alustasime, saime hindamiskomisjonilt maksimumpunktid, aga kui olime sarja juba neli aastat edukalt teinud, saime negatiivse vastuse. Me ei tea, mis nüüd juhtuda võib, pole mõtet kohvipaksu pealt ennustada.ˮ Võimalikku rahastamisotsust on oodata kõige varem järgmisel kevadel. Positiivse otsuse korral saaks siis arutada, kas saade jõuab sügisel eetrisse tagasi või mitte. „On olemas mingi variant, et tulevikus eksisteerime," lausus Kangro.
Ka Pihel loodab, et saatel õnnestub euroraha toel ekraanile naasta. „Näen seda pigem kui pausi, matuste pidamine on natuke üle võlli, see ei ole nii traagiline," ütles ta.
Saade on aastasest varjusurmast korra juba välja tulnud, miks ta ei peaks siis uuesti tulema? Kangro märkis, et rahataotlus võib ju lõpuks läbi minna, aga tema töötajad seda ootama ei jää. „Ma ei saa panna oma meeskonda riiulile istuma ja öelda neile, et ärge otsige omale uut tööd. Minu meeskonna töölepingud lõppevad 1. juunil ja ei ole mingit garantiid, et aasta või enama möödudes õnnestub seesama äärmiselt asjatundlik meeskond endisel kujul taastada või leida sama professionaalsed liikmed asemele."
Ohus on ka ajakiri Puutepunktid
Mitu korda on jutuks tulnud ka „Puutepunkti" raadiosaate loomine. Kangro sõnul saab teemasid raadioformaadis sügavamalt ja sisulisemalt arutleda. Pooletunnine telesaade on väga hea probleemi näitamiseks, käegakatsutavaks tegemiseks ja emotsiooni loomiseks, raadiosaade oleks sellele väga heaks täiendus. ERR-is läks raadiosaate tegemine Kangro sõnul selle nahka, et see ei mahtunud programmi omasaadete kõrvale lihtsalt ära. Kuku raadioga peetud läbirääkimised jäid samuti raha taha pidama: saate tootmise tehnilise poole rahastus oleks pidanud tulema „Puutepunkti" autoritelt. „Otsustasime, et ei võta seda riski," sõnas Kangro.
