Psühholoog Voldemar Kolga: kui õigustatud oli selle mehe mahalaskmine?

 (224)
Psühholoog Voldemar Kolga: kui õigustatud oli selle mehe mahalaskmine?
Foto: Andres Putting

Psühholoog Voldemar Kolga võrdles eile kaitseministeeriumisse tunginud Karen Drambjani tapmist Osama bin Ladeni tapmisega ja leidis Kuku raadiole antud intervjuus, et mees, kes piltidelt jätab intelligentse mulje ja ilmselt tahtis tähelepanu ega esitanud teadaolevalt mingeid nõudmisi, käitus irratsionaalselt.

„Me ülehindame inimese ratsionaalset olemust,“ ütles Kolga. „Igaühes meist leidub irratsionaalsust, mida vanasti kutsusti pahaks vaimuks. Inimese sisse võib minna midagi sellist, mis hakkab teda pöörama.“

Kolga tõi pehme irratsionaalsuse näitena inimeste ebajärjekindluse. „Näiteks me võime kirjutada manifeste ja internetis kommenteerida, aga tegelikkuses me ei vii seda kunagi ellu, mis me oleme kirja pannud,“ kõneles ta.

Psühholoogi sõnul esitab ratsionaalne inimene mingeid nõudmisi, mida ta tahab saavutada, aga antud juhul ei ole teada, et kaitseministeeriumi tunginud Karen Drambjan oleks nõudmisi esitanud.

„Kui üks pool ei käitu ratsionaalselt, siis on oht, et ka teine pool ei käitu ka ratsionaalselt,“ ütles Kolga, kelle hinnangul ei käitunud ratsionaalselt ka Eesti politsei ja oleks pidanud püüdma mehega kontakti võtta.

Võrdlus Osamaga

„Kui õigustatud oli selle mehe mahalaskmine?“ küsis Kolga. „Aga kuna üks pool oli ebaratsionaalne, siis teine pool käitus ka ebaratsionaalselt. Tema suhtes käituti sama moodi nagu USA eriüksus käitus Osama bin Ladeniga.“

Kolga lisas, et näiteks Norra massimõrvari mahalaskmine oleks tema hinnangul olnud õigustatud.

Paha vaimu nakatuslik ahel

„See paha vaim läheb edasi ühelt inimeselt teisele inimesele, tal on nakatuslik ahel,“ arutles psühholoog. „Ebaloogilisest vaimust ei saa niisama lahti. Ebaratsionaalne on meist igaüks suuremal või vähemal määral.“

Kolga tõdes, et me oleme nõrgad paljude nähtuste seletamisel ja omistame inimestele sageli asju, mida nad tegelikult ei ole. „Me ütleme, et ta oli psühhopaat,“ rääkis Kolga. „Ta oli kindla peale väga kaugel psühhopaatiast. Kui ma tema pilte vaatan, siis ta jätab täiesti intelligentse mulje. Otsida seost tema vaadete ja käitumise vahel võib küll.“

Sama moodi ei saa Kolga sõnul väita, nagu Londoni rahutuste puhul kiputi tegema, et kui sul on must nähavärv, siis see soosib halba käitumist – tegelikult see nii ei ole.

Tähelepanuvajadus

„Võib-olla see situatsioon oleks võinud rahulikuma lahenduse saada,“ oletas psühholoog. „Ma arvan, et kui ta sinna tuli, ei arvanud ta, et see asi nii lõpeb, et ta saab surma. Ta tahtis lihtsalt tähelepanu saada. Ma ei usu, et inimene tahab surra, aga seal kohapeal võis tekkida niisugune tunne, et õigem on surra, kui ellu jääda. Selle kahe tunni jooksul võisid tal käitumise põhjused muutuda.“

Samas leidis Kolga, et politseinikud olid profid, kuna tulistaja ei saanud kellelegi pihta. Kolga oletas, et nii lasud, kui lõhkeainepakettide kasutamine võis olla demonstratiivne.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare