Psühhiaatriahaiglas palatikaaslase tapnud mees mõisteti seitsmeks aastaks vangi

Harju Maakohus tunnistas tänase otsusega 25-aastase Keito Kaljulaidi süüdi tapmises ja mõistis talle karistuseks 7 aastat vangistust, millest kuulub mahaarvamisele üks eelvangistuses viibitud päev. Kriminaalasja arutati kinnisel istungil – kohus kuulutas istungi kinniseks süüdistatava delikaatsete (tervisega seotud) isikuandmete kaitseks.

Põhja Ringkonnaprokuratuur süüdistas Kaljulaidi selles, et ta 2015. aasta 21. juuni õhtul Wismari haiglas, talumata palatikaaslase häälitsemist, istus kaksiratsi viimasele peale ja surus kannatanu näole padja, teda lämmatades. Samuti kägistas ta kannatanut kätega ja hommikumantli vöö sarnase nööriga. Kui haigla personal viimaks sekkus, oli kannatanu juba teadvuse kaotanud ning suri teadvusele tulemata neli päeva hiljem.

Kohus leidis, et Kaljulaidi tegevuses oli põhjuslik seos kannatanu surmaga. Asjas andsid selgituse neli eksperti, kelle arvamustest selgus, et Kaljulaid oli tapmise toimepanemise hetkel süüdiv. Kohtu hinnangul pandi tegu toime kaudse tahtlusega. Kaljulaid kahetses kohtus oma tegu. Kohus määras karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, kuna esines kergendav asjaolu, kahetsus. Lisaks arvestas kohus karistusmäära valikul tõsiasja, et haiglas ei olnud tagatud ohjeldatud patsientide piisav turvalisus.

Kuigi prokurör taotles Kaljulaidi karistamist 10-aastase vangistusega, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask rahul, et kohus nõustus prokuratuuriga süüküsimuses. „Ka kohus leidis, et süüdistatav vastutab oma teo eest ning peab kandma reaalset vangistust,“ ütles vanemprokurör. „Küll aga mõistis kohus süüdistatavale kergema karistuse, kui mina prokurörina küsisin, kuid edasikaebamise karistuse osas otsustan pärast täispika kohtuotsuse motiividega tutvumist,“ lisas Kask.

Kaljulaidi kaitsja taotles õigeksmõistvat otsust, alternatiivina karistuse mõistmist alla alammäära ja tingimisi.