Prügila läbikaevamine võib tuua kaasa metaanilekke

Keskkonnamõju hinnangu järgi on Saaremaal asuva Kudjape prügila ladestusala osalise läbikaevamise olulisemateks keskkonnariskideks võimalik metaani väljapaiskumine, samuti suurte vihmade korral saasteainete sattumine pinnasesse.

Läinud nädalal avalikustatud Kudjape prügila sulgemistööde käigus tehtava uuema ladestusala läbikaevamise ja jäätmete sorteerimise keskkonnamõju hindamise aruande koostajad tõdevad, et prügila läbikaevamisel ja jäätmete sortimisel, eriti suure sademete hulga juures, võib täiendav saasteainete kogus sattuda pinna- ja põhjavette ning pinnasesse. Sellega võib suureneda reostusala prügilast lõuna ja kagu suunas, kirjutab

Meie Maa

.

Leevendusabinõudena näevad eksperdid tööde teostamise ala piiramist, samuti tööde aktiivse osa ja sortimisliini elementide katmist veekindla kattega. Samuti tuleb kaaluda nõva rajamist prügila perimeetrile, kus hakkaks toimuma isepuhastumine. Vajadusel saab reostunud vee pumbata ka Kuressaare puhastisse. Õhusaaste vähendamiseks, eriti tolmu lendumise vähendamiseks on vaja väljakaevatud jäätmeid ja väljasorditud jäätmeid niisutada, seda ennekõike soojal aastaajal.

Üheks tõsisemaks riskifaktoriks on aga aruande kohaselt metaani äkkheide jäätmeladestu läbikaevamise ajal või hilisem gaasileke läbi prügila kattekihi. Viimasele asjaolule juhtis tähelepanu ka keskkonnateabekeskuse jäätmeosakonna nõunik Matti Viisimaa, kelle arvates on keskkonnamõju hindamise üheks kõige põhilisemaks ülesandeks just sellele küsimusele vastus leida.

“Teatud tingimuste olemasolul võib orgaanilise komponendi poolt rikas materjal tagada metaani sellise oksüdatsioonikiiruse kattekihis, et metaani sattumine välisõhku on välistatud. Kas aga seda ülesannet suudab täita sellesama, kord juba ladestatud prügi fraktsioon, milles sisalduva orgaanilise aine anaeroobse lagunemise, sealhulgas aktiivse süsiniku hulga vähenemise ja orgaanilise komponendi vaesestumise tulemusena on osa metaanist juba tekkinud?” küsis Viisimaa.

Keskkonnamõju hindajad nendivad, et antud hindamise käigus pole võimalik teha analüüse metaani oksüdeerimise potentsiaali määramiseks enne ja pärast jäätmete sortimist. Riski vältimiseks soovitavad nad jäätmete sortimisel saadavale peenfraktsioonile lisada kas aia- ja pargijäätmete või reoveesette komposti või Kuressaare linnas toimunud kaevetööde ajal tekkinud kaevepinnast — kasvukihti.

Praegu jäätmete alla vangistatud prügilagaas, sealhulgas metaan võib välisõhku paiskuda ka lademe läbikaevamise ajal. Sellele ohule on tähelepanu pööranud mitmed eksperdid, soovitades prügilad rahule jätta ja neid hiljem gaasikogumiskaevudega keskkonnaohutumalt käidelda. Eelkõige on silmas peetud suuri prügilaid, kus on suur gaasiteke.

Kudjape puhul ei peeta gaasikogumissüsteemi rakendamist siiski vajalikuks, kuna uuringute järgi on gaasi seal vähe. Läinud suvel kaevati prügila mitmest kohast lahti, et hinnata ladestatud jäätmete koostist. Märke prügilagaasist ei tuvastatud. Seepärast leiavad aruande koostajad, et metaani äkkheide, kui see isegi toimub, on väike ja spetsiaalseid abinõusid pole vaja. Küll aga tuleb kasutada gaasipuurauke, et aeg-ajalt, ka lademe läbikaevamise faasis metaani kohapeal põletada.

Hindajad rõhutavad, et kirjeldatud keskkonnamõjusid peab arvestama suures osas kui riske, samas toovad nad välja ka prügila läbikaevamisega kaasnevad positiivsed aspektid. Tööde käigus toodetakse jäätmekütust, mis vähendab muude kütuseliikide osatähtsust, samuti saadakse muud taaskasutatavat materjali.

Ladestu läbikaevamisega sorditakse välja sinna maetud ohtlikud jäätmed, potentsiaalsed reostuse tekitajad. Lisaks toimub jäätmelademe läbikaevamise ja töötlemisega ladestu aereerimine, teatud ajaks muutuvad valdavaks aeroobsed protsessid, mis omakorda vähendavad prügilagaasi teket.