Pronkssõduri tütred Eesti vastu inimõiguste kohtus
Samuti ei ole kohus veel Eesti selgitust küsinud kaebusele, mille on Eesti vastu esitanud sõjaväepensionärid seoses sellega, et riik ei maksa neile pensioni, kuigi nad saavad sama lepingu alusel pensioni Vene Föderatsioonilt.
Aru pole veel päritud ka kaebuse osas, mille Venemaa kodanik esitanud Eesti vastu kinnipidamise üle väljasaatmiskeskuses.
Veebruari alguse seisuga on inimõiguste kohtu menetluses pooleli 10 kohtuasja, mille kohta on kohus juba ka Eesti riigi seisukohta küsinud.
„Kui vaadata nende kaebuste sisu, siis valdavalt on tegemist kaebustega, kus kurdetakse erinevate menetluste liiga pika aja üle,” ütles Paet.
„29. jaanuaril tegi Euroopa inimõiguste kohus järjekordse otsuse Eesti kahjuks, leides et kuus aastat esimese astme kohtus kestnud menetlus on ebamõistlikult pikk ja et Eestis puudub tõhus riigisisene õiguskaitsevahend menetluse ebamõistliku pikkuse korral. Kohus märkis otsuses, et Eesti peab kehtestama ennetavad õiguskaitsevahendid, mis võimaldaks taotleda menetluse kiirendamist ka kõrgema astme kohtus.”
Veel on kaevatud kriminaalmenetluse läbiviimse, sealhulgas vahi alla võtmise ja vahi all hoidmise kohta, samuti kinnipidamiskohtades valitsevate halbade tingimuste üle.
