Esimene kaebaja, Aleksandr Korobov, on 1959. aastal sündinud Eesti kodanik. Teine, Sergei Kovaljov, on 1992. aastal sündinud Eesti kodanik. Kolmas, Rostislav Makariev, on 1985. aastal sündinud Vene kodanik. Neljas, Gennadi Mihhaidorov, on 1983. aastal sündinud Eesti kodanik. Viies kaebaja, Sergei Petrov, on 1977. aastal sündinud kodakondsuseta isik. Kuues kaebaja, Dmitri Tarasov, on 1981. aastal sündinud Vene kodanik. Seitsmes kaebaja, Valeri Zatvornitski, on 1970. aastal sündinud kodakondsuseta mees, on kirjas 28. märtsil avalikustatud kohtulahendis.

Kaebajad heitsid Eesti riigile ette, et neid väärkoheldi nende vahi all viibimise ajal ja nende kaebuste osas ei viidud läbi mingit tegelikku uurimist.

Aleksandr Korobovi kaebus

Korobov vahistati 27. aprillil kell 11.30 õhtul Viru tänaval. Tema sõnul lõid politseinikud ta tänavale pikali ja sunniti lamama näoli vastu tänavat, mis oli täis purunenud klaasi. Tal pandi käed raudu ja ta viidi D-terminali.

Kella üheks öösel oli 19x6 meetri suurusesse ruumi toodud umbes 350 kinnipeetut. Korobovil kästi tema sõnul kükitada seina vastu. Kui kinnipeetud proovisid püsti tõusta, kas siis tuimaks jäänud jalgade tõttu või protestiks, siis löödi neid kumminuiadega ja peksti. Korobov väitis, et lisaks kumminuiadega peksmisele lõid politseinikud teda rasketes saabastes jalgadega kõhtu.

Politsei vabastas Korobovi kell 4 hommikul. 2. maist pärit arstliku hinnangu kohaselt olid tal verevalumid ja puusavigastus.

Sergei Kovaljovi kaebus

Tol ajal alaealine Kovaljov vahistati 27. aprilli õhtul kell 7.30 Tuukri tänaval. Ta nägi enda ees kõndinud kolme umbes 15-16-aastase isiku vahistamist ja proovis ära joosta, kuid politseinik sai ta kätte, paiskas maha, hoidis maas ja sidus ta käed plastikribaga kinni. Ta viidi bussiga D-terminali, selgitamata tema vahistamise põhjuseid ning andmata talle võimalust emale helistada.

Umbes kolme tunni pärast küsiti talt, kui vana ta on, mille järel käerauad eemaldati. Kaks tundi pärast seda helistas politsei tema emale, kes töötas öövahetuses ja ei saanud talle järele tulla. Ta viidi koju järgmisel hommikul kell 4.

Rostislav Makarievi kaebus

Makariev vahistati 27. aprillil kell 2 öösel Viru tänava ja Pärnu maantee ristmikul, kui ta oli oma tüdruksõbraga teel kohtamiselt koju. Kell 3 viidi ta Rahumäe arestimajja. Ta otsiti läbi, väidetavalt ei tutvustatud talle tema õiguseid ega lubatud helistada ning ta pandi neljale inimesele mõeldud kongi, kuhu peagi jõudis 20 inimest.

27. aprillist pärit Makarievi vahistamise aruande kohaselt tutvustati talle tema õiguseid, mida ta kinnitas oma allkirjaga. Samuti soovis ta aruande kohaselt helistada oma emale ja samuti oli kirjas, et teda kahtlustati avaliku korra tõsises rikkumises. Aruande kohaselt oli põhjust arvata, et vabastamise korral jätkab ta korrarikkumisi.

Makarievi vahistanud politseinik I.Z. kirjutas, et Makariev osales avaliku korra tõsises rikkumises, mis sisaldas vägivalda. Samuti õhutas ta teisi sarnaseid kuritegusid toime panema.

27. aprilli hommikul kuulas prokurör Makarievit veerand tundi üle. Ülekuulamise üleskirjutuse kohaselt selgitas Makariev, et läks koos tüdruksõbraga 26. aprilli õhtul kell 10.30 vaatama, mis pronkssõduri ümbruses toimub, pärast mida jalutasid nad kesklinnas ringi. Vahistamise ajal ta midagi ei teinud.

Makariev vabastati 27. aprillil kell 10.47, ent talle määrati elukohast lahkumise keeld. Tema suhtes algatatud kriminaalasi lõpetati 12. oktoobril 2007, sest ei suudetud tõestada, et ta sooritas kuriteo.

Gennadi Mihhaidorovi kaebus

Gennadi Mihhaidorovi sõnul vaatas ta 27. aprillil Kaarli puiesteel rahutusi. Kell 22.30 hakkasid politseinikud rahvamassi kummikuulidest tulistama. Üks kuul tabas Mihhaidorovit paremasse kätte. Seejärel löödi teda kumminuiadega pähe, põhjustades tõsise haava. Seejärel löödi teda vastu põlve, mistõttu ta kukkus. Ta käed seoti kinni ja ta viidi autosse, mis viis ta D-terminali.

Seal hakkas ta teadvust kaotama ning alles siis seoti ta peahaav kinni. Kui ta hakkas end halvemini tundma, vaatas õde ta üle ja soovitas ta haiglasse viia.

Arstliku ülevaatuse aruande kohaselt toodi ta haiglasse 27. aprillil kell 11.30 ja tal diagnoositi koljul olev verevalum.

25. mail 2007 trahvis Põhja prefektuur Mihhaidorovit 420 euroga, sest päev pärast vigastuse saamist ehk 28. aprillil kell 11.25 osales Mihhaidorov kähmluses ja loopis Tallinna kesklinnas süüdatud raketti. Ta ei kaevanud otsust edasi.

Sergei Petrovi kaebus

Petrov teatas kohtule, et ta oli 27. aprillil kell 21.30 mõnede sõpradega Harjumäe lähedal, kui politseinikud teda ootamatult ründasid. Ta paisati maha ja kolm politseinikku hakkasid teda vastu pead peksma. Pead käega kaitsta püüdes murdis ta käeluu.

Ta viidi D-terminali ja kästi kükitada ega lubatud tõusta. Kõik, kes proovisid tõusta, said Petrovi sõnul kõvasti peksa. Kuigi Petrov kurtis, et käsi valutab, ei antud talle mingit arstiabi. Talle ei öeldud, miks teda kinni hoitakse, talle ei tutvustatud tema õigusi ega lubatud helistada.

Petrov lasti lahti järgmisel hommikul kell 5.30. Ta käis päeval traumapunktis, kus tal diagnoositi käeluu mõra.

Dmitri Tarasovi kaebus

Tarasovi sõnul läks ta 26. aprillil pärast kuut õhtul koos abikaasaga vaatama, mis pronkssõduri juures toimub, et teha mõned fotod perekonnaalbumi jaoks. Kell 11 õhtul, kui politsei hakkas kasutama kumminuiasid ja pisargaasi rahvamassi laialiajamiseks, otsustas ta koos naisega koju minna.

Teel koju, kell 00.40, nägid nad Väike-Karja tänaval kaht kaklevat meest. Tarasov läks mehi lahutama, ta naine läks aga koju. Kaklus lõppes ilma tema vahelesekkumiseta ja Tarasov tahtis koju minna. Ta ühines neljaliikmelise seltskonnaga, mis palus politseinikelt võimalust minna Pärnu maanteele, et pääseda ära Väike-Karja tänaval valitsevatest kaklustest ja rüüstamisest. Politseinikud neid ära ei lasknud ja umbes 15-20 minutit hiljem piirasid politseinikud tänava ka teiselt poolt sisse ja vahistas kõik tänaval olnud.

Nad kamandati näoga vastu seina ja nad seoti üksteise külge kinni. Kaks tundi hiljem tuli auto ja ta viidi Rahumäe arestimajja, kus ta pandi neljainimese kongi, kus oli peale tema veel 17 inimest.

Tarasovi vahistamise aruande kohaselt vahistati ta kell 1 öösel avaliku korra raske rikkumise kahtluse tõttu. Aruandes on kirjas, et vabastamise korral on oht, et ta järkab korrarikkumisi. Talle tutvustati tema õigusi.

Järgmisel hommikul kella 8.15-8-50 kuulas prokurör teda üle. Ta andis ülekuulamise protokollile allkirja, et on teadlik oma õigustest ja ta ei vaja advokaati. Tarasovi enda sõnul pakuti talle küll riigipoolset advokaati, aga talle ei tutvustatud tema staatust ja ta ei mõistnud advokaadi omamise tähtsust. Lisaks veenis ülekuulaja teda advokaadist loobuma öeldes, et ta mõistetakse kohtus õigeks, mistõttu ta loobuski advokaadist.

Ülekuulamisel rääkis Tarasov sama, mis EIK-le esitatud kaebuses. 1. oktoobril 2007 lõpetati tema vastu algatatud kriminaalasi, sest tema süüd ei suudetud tõestada.

Valeri Zatvornitski kaebus

Zatvornitski vahistati 28. aprillil kell 23 õhtul, kui ta jalutas bussipeatuse poole. Zatvornitski sõnul lähenes talle politseinik ja palus ta isikuttõendavat dokumenti näha. Dokumenti nähes küsis politseinik ta kodakondsuse kohta. Kui Zatvornitski küsis, milleks seda vaja on, vastas politseinik "Nüüd sa näed" ja sidus Zatvornitski käed teibiga selja taha.

Zatvornitski sõnul viidi ta seejärel kohtumajja, kus politseinikud korduvalt lõid teda. Öö veetis ta kongis ning ta vabastati hommikul kell 6.

Zatvornitski vahistanud politseinik J.R. kirjutas tema vahistamise aruandes, et pool tundi enne vahistamist karjus ja sõimles Zatvornitski Tammsaare pargis ja segas teisi inimesi. 25. märtsil tegi Põhja prefektuur Zatvornitskile 28. aprilli õhtul toimunud rahurikkumise eest 420 krooni trahvi. Zatvornitski trahvi ei vaidlustanud.

Eesti kahtlustas kehavigastuste tekitamises teisi märatsejaid

Kõik seitse kaebajat üritasid Eestis oma vahistamist ebaseaduslikuks kuulutada, aga nende kaebuseid ei võetud menetlusse.

EIKs eitas Eesti riik vahistatute väärkohtlemist. Vahistatute vigastused olid väikesed ja kaebajate esitatud tõenditest ei nähtu, et just politsei tegevus oli vigastuste põhjuseks.

Korobovi arstliku ülevaatuse tulemusi ei pidanud Eesti esindaja usutavaks, sest ülevaatus tehti viis päeva peale tema vahistamist, mistõttu seda ei saa siduda politsei tegevusega tema vahistamise ajal.

Mihhaidorov viidi Eesti esindaja sõnul tund aega peale ta vahistamist haiglasse, mis tema vahistamiskoha, D-terminali ja haigla vahelisi kaugusi arvestades tähendab sisuliselt kohese arstiabi saamist. Mihhaidorovi kaebuse pahatahtlikkust tõestas Eesti esindaja sõnul see, et järgmisel päeval vahistati ta uuesti rahutustes osalemise eest.

Kuna Petrov vahistati pronkssõduri endise asukoha lähistel, kus toimusid ägedad kokkupõrked, väitis Eesti esindaja, et Petrovi vigastuse võisid põhjustada teised märatsejad.

Zatvornitski kohta teatas Eesti esindaja, et kuna vahetult enne tema vahistamist kähmles ta Tammsaare pargis, siis võisid tema vigastused tekkida just selle kähmluse käigus ja mitte politsei tegevuse tõttu.

Kokkuvõtlikult oligi Eesti seisukoht, et kaebajate vigastusi võisid tekitada hoopis teised rahutustes osalejad, seisab kohtuotsuses.

Kohus otsustas, et Korobov, Mihhaidorov ja Zatvornitski langesid tõesti väärkohtlemise ohvriks ja neile mõisteti igaühele 11 000 eurot kahjutasu. Petrovile mõisteti 14 000 eurot kahjutasu.