Prokuröride aruanne: prioriteetsetes kuritegudes ära võetud vara tõi riigikassasse juurde üle kahe miljoni euro
Ülevaate õigussüsteemi arengust ja prokuratuuri tööst 2014. aastal andsid justiitsminister Andres Anvelt ja riigi peaprokurör Lavly Perling, teatas riigiprokuratuur.
Kui vaadata tagasi möödunud aastale, siis võib tõdeda, et 2014. aasta on olnud edukas konfiskeeritud kriminaalse tulu osas - prioriteetsetes kuritegudes ära võetud vara tõi riigikassasse juurde üle 2 miljoni euro. "Leian, et nüüd, kus meil on häid näiteid ja kogemust kriminaaltulu konfiskeerimisest, peab kõikide prokuröride jaoks muutuma elementaarseks, et iga asjakohase kriminaalmenetluse kõrval tuleb koheselt luua ülevaade kriminaaltulu tuvastamise võimalustest nii sisulises kui õiguslikus mõttes," ütles Lavly Perling.
"Kui lühidalt kokku võtta, kus ma näen tänasel päeval kõige suuremaid murekohti, siis need on mõistliku menetlustähtajaga kriminaalasjade lõpetamine, prokuratuuris seisvate kriminaalmenetluste hulk, kohtueelse uurimise juhtimise kvaliteet, konkreetsemalt majanduskuritegude menetluskvaliteet, perevägivallakuritegude prioriteetsuse tagamise kohustus täiendava ressursita ja rahvusvahelise koostöö pidev kasv," kirjeldas riigi peaprokurör peamisi valdkondi, millega tuleb täiendavalt tegeleda.
"Et ühiskonna põhjendatult kõrgetele nõudmistele senisest paremini vastata, on vaja täiendavalt panustada ka prokuratuuri tugevdamisse. Spetsiifilistes valdkondades kompetentsi tõstmiseks sooviks prokuratuur alates 2016. aastast tööle võtta konsultante. Nende roll prokuratuuris saaks olema sarnane juba ellu kutsutud kohtujuristi rolliga kohtutes. Arvan, et prokuratuuri kompetentsi tõusuks võiksid mõned nendest inimestest olla näiteks finantsanalüüsi või majandusteaduse eriteadmistega, aga miks mitte püüda alaealiste erikohtlemiseks leida lisandväärtust ka psühholoogia või laste kasvatusteaduse haridusega konsultantide kaudu," tutvustas Lavly Perling võimalusi, kuidas prokuratuur saaks efektiivsemalt panustada õigusemõistmise tugevdamisse.
Riigi peaprokurör Lavly Perling rõhutas oma kõnes, et prokuratuur ja menetlusasutus ei tohi teha järeleandmisi alaealiste kohtlemise kvaliteedi osas. "See tähendab aega märgata alaealise sotsiaalset tausta, vajadusi ja pakkuda kriminaalmenetluse kõrval ka muud riiklikku tuge," selgitas peaprokurör.
