Prokurör selgitab, miks Bemmi-Kristjan vangi ei läinud

 (155)
Lisatud justiitsministri kommentaar!

Bemmi-Kristjan kohtus. Kristjan Kattai
Bemmi-Kristjan oktoobris kohtus.Foto: Karin Kaljuläte

Neljapäeval mõisteti Bemmi-Kristjanina tuntud Kristjan Kattai mõne kuu jooksul juba kolmandat korda järjest tingimisi vangi. Prokurör selgitab, miks mees trellidest pääses.

Eriti üllatav oli ehk olukord, kus kohus mõistis Kattaile katseaja 14. oktoobril ja ta pani järgmise rikkumise toime 15. oktoobril. Samuti mõisteti Kattai ühe varasema rikkumise eest süüdi ka detsembris. Sisuliselt mõisteti Kattai nelja kuu jooksul kolmel korral vangi, iga kord tingimisi ja katseajaga. Kõik kolm kohtuasja lahendati kokkuleppemenetlusega ehk prokurörid olid mehe karistusega täielikult nõus.

Kattai viimase kohtuasja prokurör Merike Lugna tõdeb, et menetluses tekkisid segadused. "Kui seda detsembri otsust ei oleks olnud, siis oleks kõik väga lihtne olnud," ütleb Lugna.

Prokurör viitab sellele, et ta peab karistustaotluses arvestama kõige viimase kohtuotsusega. "Viimase otsusega võrreldes ei olnud ta oma tegu toime pannud katseajal," ütleb Lugna. Ehk siis - kui Kattai mõisteti viimati kriminaalkorras süüdi 9. detsembril, siis järgmise kohtuasja prokurör Lugna pidi oma sõnul lähtuma, et tema uuritav süütegu pandi toime enne 9 detsembrit ehk enne seda, kui katseaeg algas. Olenemata sellest, et enne detsembri kohtuotsust kehtis Kattail juba varasem katseaeg.

Lugna sõnul tekkis veel teinegi probleem põhiliselt sellest, et detsembri ja veebruari otsused tehti erinevates kohtutes (detsembri otsus Harju maakohtus ja veebruari otsus Pärnu maakohtus.) Detsembri Harju maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud Kattaid jõutud veel 15. oktoobril toime pandud löömise osas üle kuulatud. "Seega ei saanud Tallinna menetlejad ka teadlikud olla, et Kattai oktoobris ka kuriteo toime on pannud," selgitab prokurör Lugna.

Loe veel

Seotud lood:

Sisuliselt toimusid menetlused üksteisest sõltumatult. Lugna sõnul võinuks kohtuasjad liita, kuid see, et kahes kohtus arutatakse sama isiku süütegu, ei tulnud esialgu välja. Ka sel juhul oleks Kattai viimane kuritegu - löömine - olnud selgelt toime pandud oktoobris mõistetud katseajal ja ta oleks tõenäoliselt saadetud vangi.

Samas on isegi see võimalus vaieldav, sest oktoobris tehtud kohtuotsus hakkas kehtima alles kaks nädalat hiljem novembris ehk pärast löömist.

Lugna tõdeb, et teoreetiliselt võib prokurör löömise eest taotleda reaalset vanglakaristust ka olenemata katseajast, kuid antud juhul oli üks kord löömine liiga väike süütegu, et selle eest kedagi reaalselt vangi saata. "Ta ei olnud ühiskonnale nii ohtlik," ütleb Lugna.

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul näitab juhtum, et karistuspoliitika on vägivaldsete korduvkurjategijate suhtes liiga liberaalne. "Tingimisi karistuse loogika peab olema, et reeglina isiku suhtes, kes paneb tingimisi karistuse ajal toime uue kuriteo, pööratakse eelmine karistus täitmisele. Kahjuks on karistusseadustikus see printsiip muutunud rakenduspraktikas tagurpidiseks: sellest, mis varem oli erand, on saanud reegel ja vastupidi," ütles Reinsalu.

"Nimetatud tegelase kuritegelik profiil ei jäta küll mingit kahlust, et on vajadus taolistel juhtudel rakendada tulevikus tugevamaid mõjutusmeetmeid. Üksteise otsa kuhjuvad tingimisi karistused loovad õigustatult nii ühiskonnale, ohvrile kui süüdlasele endale realistliku karistamatuse ja kõikelubatavuse tunde," lisas minister.

Reinsalu sõnul on justiitsministeeriumil kavas tulla välja plaaniga, kuidas retsidiivseid kurjategijaid ohjeldada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare