Prokurör kriminaalsete jõukude siseelust: liider, brigadir ja käsutäitjad, ebaõnnestumisi saadavad tihti vägivaldsed aktid, elatakse head elu

 (68)
Ümarlaud politsei ja prokuratuuriga
Prokurör kriminaalsete jõukude siseelust: liider, brigadir ja käsutäitjad, ebaõnnestumisi saadavad tihti vägivaldsed aktid, elatakse head elu
Foto: Scanpix/EPL/Delfi/Õhtuleht/Kollaaž

Viru ringkonnaprokuratuuri esindajad ja kriminaalpolitsei juht nentisid ümarlaual toimunud kohtumisel, et piirkonna suurimateks probleemidena näevad nad täna narkootikume, organiseeritud kuritegevust ning korruptsioonijuhtumeid kohalikes omavalitsustes ja asutustes.

Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu köitnud erinevate organiseeritud grupeeringute tabamine üle Eesti: Assar Paulus ja tema jõuk, tšetšeeni Haron Dikajevi grupeering ja värskelt avalikkuse ette tulnud juhtum, kus riigiprokuratuur esitas süüdistuse üheksale peamiselt Ida-Virumaal tegutsenud mehele, kellest viiele pannakse süüks kuritegelikku ühendusse kuulumist. Lisaks on tabatud veel väiksemaid nö jõuke, kelle eesmärgid ja toimimismehhanismid on olnud erinevad (näiteks narkootikumide valmistamine ja levitamine, vargused, nn "valgekraede" grupeeringud).

Rääkides selle aasta prioriteetidest, nentisid Viru ringkonnaprokuratuuri esindajad ning kriminaalpolitsei juht, et organiseeritud kuritegevus ja selle avastamine on kindlasti üks tänavuseid fookuseid.

Seotud lood:

"Näiteks seesama viimane, Rakvere näide. Algas kõik pealtnäha tavaliselt väljapressimise uurimisest, mis tegelikult kokkuvõttes tõi välja organiseeritud kuritegevuse. Tekkisid omad, riigi seadustega mitte kooskõlas olevad seadused, finantssüsteem ning arvati, et reeglid neile ei kehti. Kusjuures, selle kõige juures elati väga head elu," rääkis Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup hiljuti Rakveres tabatud jõugu juhtumit kommenteerides.

Kruup tõdeski, et justnimelt sellised peitekuriteod, mille eesmärgiks on peamiselt kriminaaltulu saamine, kuid mida on äärmiselt raske paljastada, on üks kohti, millele tänavu rõhku pannakse. Lisaks on kõrgendatud tähelepanu all inimkaubandus (orjastamine, seksuaalne ärakasutamine), erinevad majanduskuriteod (rahapesu, võltsimised, krediitkaardipettused) ja loomulikult piirkonna omavalitsuste näitel üles kerkinud probleem ehk korruptsioon.

Kuidas jõugud toimivad?

Põhjusi, miks on hakatud märgatavalt organiseeritud kuritegevust välja juurima, tuleb Kruubi sõnutsi otsida mitmes aspektist.

"Esiteks, me oleme õppinud. Oleme õppinud neid kuritegusid paremini ära tundma, oleme õppinud tõendeid efektiivsemalt koguma. See on suur edasiminek nendes juhtumites. Samuti on koostöö tihenenud erinevate teiste asutustega: maksuamet, prokuratuur, kaitsepolitsei. Nende nüansside pealt oleme suutnud oluliselt uurimiste efektiivsust parandada," rääkis Kruup.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuör Margus Gross nentis, et tegelikult saab eristada kuritegelikku ühendust ja kuritegelikku gruppi, kusjuures ühendus on palju tõsisem asi.

"See toimib sisuliselt nagu majandusüksus. Narkokuritegude puhul on näiteks üks liider, allbrigadir ja selle all omakorda käsutäitjad. Seal muidugi järgnevad tavaliselt ka ebaõnnestumiste puhul vägivaldsed karistusaktsioonid ning samas ka premeeritakse üksteist. Nagu öeldud, nad elavad väliselt tihti ikka väga hästi," rääkis Gross.

Maksukuritegude puhul on aga prokuröri sõnul tavaliselt tegemist nö valgekraelisema ühendusega.

"Tõsi, seal vägivalda niipalju pole, kuid olemas on ikka astmelisus ehk hierarhia ja konspiratiivsus. Samas on see tegevus tihti väliselt legaalne," nentis Gross.

Prokurör tõi ühe näitena välja veel ka salasigarettidega tegeleva ühenduse, kelle tegutsemisaeg on tavaliselt pikem ning tegevus rahvusvahelisem ja ka näiteks Narva varaste grupid.

Loe veel

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi lisas kolleegi näidetele, et kuritegeliku ühenduse üks peamiseid tunnuseid ongi liikmete omavaheline tugev side ja konspiratiivsus. Nö valgekraede organiseeritud kuritegevuse kohta mainis aga Timmi, et see on sisuliselt uus nähtus, kuif mida tänapäeval esineb rohkem ja mida tuleb tõsiselt võtta, kuna seal liikuv kriminaalne tulu ja grupeeringu mõju võivad olla märkimisväärsed.

Ida-Virumaa suurimad probleemid

Milline neist ühendustest valmistab aga Ida-Virumaa piirkonnale suurimat peavalu? Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup nentis, et paraku on peamine probleem ikka narkokuritegevus.

"Oleme olnud narkokuritegevusega võideldes küll edukamad, aga mitte kunagi ei ravi me terveks neid, kes on täna paadunud narkomaanid ja sellist asja ei saa kunagi olema, et narkootikume meil üldse pole. Küll aga võime me oma tegevusega päästa neid, kes pole veel narkootikumideni jõudnud," tõdes Kruup.

Lisaks tõdesid nii prokuratuuri esindajad kui ka kriminaapolitsei juht, et suureks mureks piirkonnas on ka korruptsioon ning mitmed kohalike omavalitsuste ja muude asutustega seotud sellealased kriminaalasjad on uurimisel. Sarnaste juhtumite paljastamisel on aga julgeolekuesindajate sõnul suur roll omavalitsuste enda töötajatel, kes ei tohiks siinkohal silma kinni pigistada.

"Ma ütleks siinkohal otse välja, et omavalitsused võiksid sellistes asjades natukene rohkem koostööd teha," rääkis juhtivprokurör Margus Gross ning ütles täpsustavale küsimusele vastates, et erinevates korruptsiooniasjades on paraku prokuratuur kogenud sisuliselt koostöö puudumist kahtluse all oleva omavalitsuse ametnike seast.

Seda, miks aga tavaliselt ei taheta prokuratuuriga koostööd teha, on prokuröride Grossi ja Timmi sõnul erinevad põhjused alates kartusest kaotada töö kuni ühiskonna hukkamõistuni "äraandjate" suhtes.

"Tegelikult tuleks aga ju mõelda, et kui see korruptiivne ametnik või ametnikud sealt omavalitsusest eemaldada, siis tuleb asemele aus ametnik ja kõik saavad tööd edasi teha ning seda efektiivsemalt. Et ei tohiks koostööd karta," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare