Prokuratuuri tegevus maadevahetuse asjas läks maksumaksjale ebavajalikult palju maksma
Villu Reiljani kaitsja Aivar Pilv lausus, et ega keegi maadevahetuse materjali koguhulka lehekülgedes mõõtnud pole. Kuna selle kohtasja materjal täitis 193 toimikut ning keskmise toimiku mahuks on hinnanguliselt 200 lehekülge, siis ongi tulemuseks 40 000 lehekülge uurimise käigus kogutud materjali.
Pilve sõnul läks antud kohtuasjas 3/4 ajast lihtsalt materjalist läbi närimiseks ning hiljem selgus, et läbi töötatud materjalist 3/4 ei läinudki kohtus vaja, sest prokuratuur ei esitanud neid kohtus süüdistuse toetamiseks.
"Selle kulu oleks võinud kokku hoida. See oli aga teadlik tegevus, et tekitada kaitsjas segadust ja teha kaitsja tööd rahaliselt koormavaks," lausus Pilv.
Ta selgitas, et kvalifitseeritud õigusabi andmiseks peab asja igakülgselt tundma. Et eristada olulist ebaolulisest, tuleb kogu materjal läbi töötada.
Lisaprobleeme tekitas see, et kuna süüdistus oli kaitsjatele segane, siis oli kaitsjatel raske hinnata, milliseid materjale sellest 40 000 leheküljest prokurörid kohtus kasutada kavatsevad.
Maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri advokaat Margus Mugu oli kohtuasja kohta kogunud natuke täpsemaid andmeid. Süüdistusaktis, mis läks kohtusse ja oli aluseks kohtulikule arutamisele, viidati tema sõnul umbes 29 000 leheküljele. Prokuratuur esitas kohtus, et soovib kasutada umbes 8700 lehekülge dokumente. Lõplikus süüdistuskõnes viidati vaid umbes 2900 leheküljele.
"Nimetatud 1,3 miljonit eurot sisaldab seitsme advokaadibüroo arvet, kui palju keegi mittevajalike dokumentide läbitöötamiseks kulutas, ei ole võimalik ligilähedaseltki hinnata," nentis Mugu.
Advokaadid taotlesid Pilve sõnul prokuratuuris toimunud eraldi kohtumisel seda, et prokuratuur sorteeriks materjali ära nii, et uurimistoimingute käigus kogutud, aga kohtumenetluses ebaoluliseks osutunud materjalid oleksid tõstetud eraldi lisatoimikutesse. Neid lisatoimikuid ei oleks pidanud kaitsjad seejärel põhjalikult läbi uurima, küll oleks nad saanud sealt aga vajadusel oma seisukohtade tõestuseks tõendeid otsida.
Pilv meenutas, et Ernesto Preatoni maksude maksmise kohtuasjas kogunes ka suur hulk, 110 toimikutäit uurimismaterjali ning tollane maksupettuste uurimise keskus nõustuski eraldama olulise mitteolulisest, mistõttu alles jäi vaid 30 lehekülge toimikuid kriminaalmenetluse jaoks. Ülejäänud 80 toimikut olid süüdistusele ebaolulised, aga võimaldasid kaitsjal leida endale vajalikke tõendeid.
Maadevahetuse asjas aga prokuratuur Margus Kurmiga eesotsas keeldus sellest väga järsult, meenutas Pilv. "Selles situatsioonis ei käitunud riik õigusemõistmise hea tavaga kooskõlas," süüdistas Pilv, kelle sõnul polnud 193 toimikuga kohtusse minek kindlasti menetluse huvides.
Liiga suur hulk ebaolulist materjali ka venitas kohtuasja, mis Villu Reiljani jaoks algas 2007. aasta sügisel ehk viis aastat tagasi talle kahtlustuse esitamise ja tema esimese ülekuulamisega.
Riigiprokuratuur oli maksumaksja raha raiskamise süüdistust kommenteerides napisõnaline. "Riigiprokurörid valmistavad praegu ette apellatsiooni ringkonnakohtule esitamiseks," teatas riigiprokuratuuri avalike suhete juht Katrin Lunt.
