Karistusseadustiku rahapesu paragrahvile viitas tänases intervjuus Savisaar ise, lisades, et prokuratuur on tituleerinud teda väljendiga „beschuldigten“, mis tähendab Saksa keeles "süüdistatav".

Eelmisel nädalal teatas Savisaar nimelt Kesknädalas, et seoses temaga on prokuratuur pidanud kirjavahetust Šveitsi võimudega, käsitledes teda nendes dokumentides „kahtlustatavana“ ja isegi „süüdistatavana“.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder täpsustas, et õigusabipalve on piiratud juurdepääsuga dokument ja prokuratuur ei saa selle sisu lähemalt avada, aga nagu nad ka varem kinnitanud on, ei ole sellega seotud kriminaalasjas kellelegi kahtlustust, rääkimata süüdistusest, esitatud.

Ta täpsustas, et saksakeelne sõna "süüdistatav" võis kasutusele tulla seetõttu, et samade sõnadega tähistatakse erinevate riikide õigusruumis erinevaid asju. "Õigusabipalvetest rääkides tuleb arvestada sellega, et nende täitmisega tegelevad välisriikide prokurörid juhinduvad kohalikest terminitest ja seadustikest, kuid ma kinnitan veelkord, et kõnealuses kriminaalasjas ei ole kellelegi kahtlustust ega süüdistust esitatud," täpsustas Põder.

Eelmise nädala Savisaare artikkel Kesknädalas tekitas kahtluse, kas uurimise all võiks olla Savisaare võetud suur laen ühelt Liechtensteini ärimehelt nimega Peter Kaiser.

Kahe aasta eest selgus nimelt, et Savisaar on võtnud 2,7 miljonit krooni laenu pisiriik Liechtensteini advokaat Peter Kaiserilt ning tema eelmise aasta majandushuvide deklaratsioon teatab, et tal on endiselt üleval kaks suurt laenu eraisikutelt, kelle nimesid deklaratsioon ei avalda.

Eelmisel nädalal viitas Savisaar ise oma laenuasjadele. "Panin tähele, et prokuratuuri argumentide tase on kahjuks madalalaubaline. Nii väidab prokuratuur mulle antud laenude usaldusväärsuse diskrediteerimiseks, et ükski pank ei laenavat midagi minusugusele nõrga tervisega inimesele," kirjutas Savisaar.

Täna teatas Savisaar ühest uuest seniteadmata episoodist seoses Šveitsiga. Nimelt teatas Savisaar, et tema juba kevadel ilmuma pidanud, aga edasi lükkunud raamatut „Tõde Eestist“ avaldab üks juba 1997. aastal Šveitsis asutatud fond, mille nime Savisaar ei maini.

"Kolli püütakse teha sellest, kuidas ja milliste rahadega selle raamatu ilmumist finantseeritakse. Vastus on aga lihtne: fondi vahendite kogumiseks, et toetada tsentristlikku maailmavaadet ja sellekohase kirjanduse väljaandmist, asutasime Eesti sõprade abiga juba 1997. aastal. Eesti oli selleks ajaks vaid kuus aastat iseseisev riik olnud ja nendel aastatel oli Šveits kindlasti meist turvalisem koht," kirjutas Savisaar täna.