Prokuratuur ja inspektsioon: tööõnnetuste paralleelne uurimine on raiskav ja tuleb lõpetada

Raskete tööõnnetuste arv kasvab pidevalt – mullu oli neid 961 ja tänavu juba 672. Senise süsteemi järgi uurivad raskeid õnnetusi ja surmajuhtumeid tööpostil paralleelselt politsei ja tööinspektsioon, mis on aga raiskav ja aeglane ning peab riigi peaprokuröri Lavly Perlingu ja tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul muutuma.

Aasta 2015 algas moodsa Eesti kõige ohvriterohkema tööõnnetusega, kui Ida-Virumaal asuva Auvere elektrijaama ehitusel sai vigastada kaheksa inimest, kes toimetati kiirabiga Narva haiglasse, vahendasid ERR Uudised ETV saadet "Pealtnägija".

Sama päeva õhtul tegeles riigi peaprokurör Lavly Perling isiklikult alles uurimise käimalükkamisega, sest politsei ei teadnud, kas sündmuskohale minna on ohutu või mitte, sest spetsialistiga ei olnud õnnestunud veel konsulteerida.

Hetkel kehtib süsteem, kus surmaga või raske vigastusega lõppenud tööõnnetust uurivad korraga politsei ja tööinspektsioon, kes mõlemad algatavad eraldi menetluse. Esimesena teeb sündmuspaigal toimingud politsei ja kui nemad lõpetavad, alles siis tööinspektsioon. Paradoks on, et ehkki politsei pääseb sündmuspaigale esimesena, pole neil pahatihti kompetentsi, et näiteks keerulisi tehnilisi seadmeid uurida.

Lühidalt on Perlingu ja Maripuu ettepanek, et prokuratuur ja tööinspektsioon uuriksid asju edaspidi koos, kus esimene valdab kriminaalmenetluse ning teine tööohutuse peensusi.

Seni valitsenud olukord on seda jaburam, et võib juhtuda, et õnnetuse uurimiseks tellitakse mitu ekspertiisi, mis tulevad nagunii samalt teadlaselt. Kokku kulutab see asjatult aega ning halvemal juhul võivad rikkumised, mida uuritakse, isegi aeguda.