"Prokuratuuri arvates peaks kohus õigusemõistmisel võtma arvesse Venemaa ja Eesti kodaniku “isikulist külge”. Mida see võiks täpselt tähendada: perekonnaseisu, varasemat õiguskuulekat käitumist, koostöövalmidust kohalike võimudega antud asja menetlemisel vms jääb lahtiseks. Olulisem on teine väljatoodud aspekt – kohtusaaga keskmes olevate isikute riigid olevat Tadžkistani strateegilised partnerid. Mõningates uudisportaalides nimetatakse partneriks siiski vaid Venemaad, kuigi Eesti on 2006 aastal EL liikmesriigina ratifitseerinud patnerlus- ja koostöölepingu," märgib TTÜ õiguse instituudi professor Tanel Kerikmäe.

"Kohtuotsuse aluseks olnud sisulist faktoloogiat, tõendeid (näiteks väidetavalt suulist luba maandumiseks) ja inkrimineeritud koosseisu kohtuotsuse ümbervaatamise alusena ei nimetata. Tadžikistani peaprokurör viitab seega vähemalt osaliselt, et õigusemõistmisel tuleb arvestada
rahvusvahelist reaalpoliitikat.

Tundub, et avalduse aluseks on ikkagi fakt, et Venemaal asub ca 700 000 kuni miljon (igal juhul pea üks kümnendik rahvastikust) peamiselt hooajatöölisest tadžikki ja valitseb oht, et suur osa neist saadetaks kodumaale tagasi, mis Dušambe sotsiaal-majanduslikku strateegiaga kuidagi
ei sobitu. Venemaa on hiljuti alustanud illegaalsete immigrantide suhtes aktiivset tegevust (ca 300 neist on deporteeritud), kuigi president Medvedjevi sõnul pole tegemist kättemaksuga ja on puhas juhus, et migratsiooniameti tegevus langeb kokku nn lendurite kohtuasjaga, milles süüdimõistetuks Vene kodanik. Vaevalt on siiski tegemist juhuslikkusega.

Hiljuti esitas üks poliitilistest parteidest duumale ettepaneku viisavaba režiimi kaotamiseks riikide vahel, viidates küll ebaõiglasele kohtuotsusele, kuid tuues peapõhjuseks ikkagi Afganistanist Tadžikistani kaudu Venemaale jõudvad narkootikumid ja terroristid.

Tegemist on rahvusvahelises õiguses tuntud retorsiooniga ehk käitumismalliga, mis on suunatud teise riigi vastu, keda ei süüdistata otseselt seaduserikkumises (kuigi Venemaa on oma välisministeeriumi vahendusel teatanud, et senine kohtuotsus on poliitiliselt motiveeritud),
kuid kelle suhtes rakendatakse õiguspäraseid toiminguid, antud juhul siis siseriiklikku õiguse kohaldamine Tadžikistani kodanike vastu, kes viibivad Vene Föderatsiooni territooriumil, eesmärgiga muuta teise riigi käitumist või kallutada tema otsuseid mingis kindlas suunas. Retorsioon on ebasõbralik, kuid iseenesest õiguslikult lubatav tegevus. Venemaa suhtumises illegaalsetesse immigrantidesse ei ole midagi ebaharilikku või iseenesest ebaausat. Tegemist on õigustatud tegevusega, illegaalselt riigis viibijate tagasisaatmisega nende koju (on muidugi iseasi, mis tingimustel see toimub). Retorsiooni vahenditena on kasutatud ka näiteks investeeringute takistamist, abi andmise lõpetamist ja poliitilise maine rikkumist teiste partnerriikide silmis. Ka viisarežiimi kehtestamine või tühistamine on riigi otsustada.

Tadžiki kohtusüsteem on viimasel ajal silma paistnud mitmete rahvusvahelist uudiskünnist ületavate kohtuotsustega. Eelmisel aastal kritiseerisid mitmed rahvusvahelised organisatsioonid otsust, mille tagajärjel mõisteti 30ks aastaks terrorismisüüdistuses vangi viis inimest. Teise otsusega mõisteti terrorismile kaasaaitamise eest kinnipidamisasutusse 28 inimest (kuus nendest eluaegset vangistust kandma). Dušambed on süüdistatud ajakirjandusvabaduse (sõnavabaduse) piiramises. Tuntud on kohtuasi, kus mõisteti süüdi BBC reporter, kes oma sõnul kohtus keelatud islamiorganisatsiooni Hizb ut-Tahrir esindajatega vaid ajakirjanduslikel eesmärkidel. Hoolimata BBC ägedast protestist mõisteti reporter kolmeks aastaks vangistusse.

Omaette furoori on tekitanud usuvabadust puudutavad kaasused. Sealne kohus on eelmisel aastal keelustanud nelja baptistikoguduse tegevuse (ametlik põhjus, mitteregistreeritus on seatud kahtluse alla). Samuti keelustati varem mormoonide ja jehoovatunnistajate liikumised. Tadžikistani õigusriiklus on küsitav, kuid juristina ei pidanud ma eetiliseks nn lendurite kohtuasja sisu (ja tulemit) ühekülgselt hinnata teadmata täpsemalt kaasuse asjaolusid ja menetluse käiku.

Eesti välisminister Paet on oma hiljutises avalduses selgitanud, et Eesti peale saab ja tasub loota. Võib nõustuda, et populistlik võrdlus Venemaa jõupoliitikaga ei ole kohane. Euroopa Liit on lubanud asjaolude kohta hinnangu anda peale uut kohtuotsust, õiguslikke argumente vaagides ja mitte teemat ette ülepolitiseerides.

Tadžiki õigussüsteem on tugevalt mõjutatav presindendi poolt. Nii on Emomali Rakhmoni poolt antud amnestia 15 000 kinnipeetule riigi isesesvumise 20. aastapäeva puhul. Samuti vabastati presidendi otsusega BBC süüdimõistetud reporter. Viimaste vastuoluliste uudiste valguses, Tadžikistani presidendi (sic!) käsul Vene piloodi vabastamine (sic!), ilma selgitusteta Eesti kodaniku saatuse kohta (keda Venemaa poolt rõhutatult nimetatakse ka etniliseks venelaseks) näitab aga, et nii Eesti kui Euroopa Liit peavad oma seisukohad esitama as soon as possible."