Professor: oleme endale selga pannud n-ö kuldse hullusärgi
„Eesti viimase 20 aasta arengus on huvitav utoopiline paradoks – oleme nõus sellega, et isereguleeriv majanduskeskkond tagab rahvastiku säilimise ja taastootmise. Me pole tahtnudki luua sekkuvat riiki, mis tegeleks rahvastiku säilimise ja taastootmisega. Me oleme endale selga pannud n-ö kuldse hullusärgi,“ lausus Kattel.
Tema sõnul on Eestis ära unustanud, kuidas anda enda kapitalismile ka enda nägu: „Igas riigis on kapitalism iselaadne – kus on tugevad ametiühingud, kus on töösturite ja riigi suhted iselaadsed jne. Euroopa ise on hea mitmekesise kapitalismi kodu. Meil ongi vaja anda Eesti kapitalismile mitte vabaturu isereguleeruv nägu, vaid enda nägu, mille elementideks on inimesed, kes siin elavad.“
Kattel lausus, et Eestis toimub kummaline vastandumine kapitali ja inimeste vahel. „Eeldame, et isereguleeruv turg toob kapitali ja see siis omakorda muudab inimeste nägu. Täna samas on meil Euroopa madalaim tootlikkus, mis on tulnud läbi masinate, investeeringute, aga mitte läbi inimeste oskuste. Meil oleks vaja lõhkuda see, et kapital ja inimene vastanduvad.“
Professor lisas, et täna väljendub vastandumine näiteks maksusüsteemis – inimesele suunatud tegevused on kallid, kapitalile suunatud tegevused aga odavad.
Rainer Kattel loetles viis fundamentaalset valdkonda, kus inimvara osas on suured probleemid. Esiteks meeste tervisekäitumine ja sellega seonduvad soorollid. „Meeste puhul kaotame 20 aastat elujõulist täisväärtuslikku elu,“ viitas Kattel meeste varajasele surmale, kus tihti on põhjuseks alkoholism, tööõnnetused jne. „Sellega seondub traditsiooniliste ja iganenud soorollide edasiandmine. Me raiskame nii oma inimvara ja kvaliteeti.“
Lisaks mõjutab inimvara ääremaastumine. „140 000 inimest elavad ääremaal, kus avalikud teenused on halvasti kättesaadavad, teenuste kvaliteet nõrk, tööpuudus on suur ja elukvaliteet halb. Meil on niigi vähe tööjõudu - kui laseme need 140 000 ääremaastuda, siis on see raiskamine,“ lausus ta.
Katteli sõnul on probleemiks samuti ülikoolide taastootmine – see väljendub kaitstud doktorikraadide arvus. „Eesti taastootmine on siin nõrk, osa valdkondi on välja suremas, pole õppe- ja teaduskvaliteeti. Me ei saa siin ümber migratsioonidebatist, välisspetsialistide kutsumisest.“
Samuti on inimvarast rääkides valukohtadeks muulaste temaatika ja hariduslik ebavõrdsus. „Venekeelse elanikkonna usaldus riigi vastu on madalam, samas on ka nende võimalused madalamad. Valusaks küsimuseks on ka ligipääs haridusele. Oleme situatsioonis, kus ääremaastumine ja muulaste tõrjumine ühiskonnast hakkavad ise end taastootma.“
Täna toimuval Eesti Koostöö Kogu ja Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse poolt ellu kutsutud foorumile „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“ esinevad TTÜ professor Rainer Kattel, TÜ professor Mati Heidmets, konsultatsiooni ja koolituskeskuse Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv ja Erkki Bahovski Euroopa Komisjoni Eesti esindusest.
Eesti Koostöö Kogu on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.
