Mäeltsemees rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et haldusreformi edenemise puhul on ühest küljest meeldiv idee, et piire tuleb muuta arvestusega, et 20-25 aastat vastu pidada. Samas tuleb tema sõnul mõelda, mis hakkab toimuma juba 3-5 aasta pärast, vahendab ERRi uudisteportaal.

"Meil ei taheta rääkida, et ääremaastumine oleks probleem. /.../ Läti vähendas 7-8 aastat tagasi 5 korda valdade arvu ja kogu aeg on räägitud, et Läti tegi seda, miks siis meie ei saa hakkama. Tänase Eesti Päevalehe juhtkiri aga lõppes sõnadega, et Lätis läbi viidud piirireform tõi kaasa uue ääremaastumise laienemise. Nii et minu arvates tuleb väga tõsiselt suhtuda ääremaastumise teemasse ja mitte öelda, et see probleem iseenesest ära kaob," selgitas professor.

Ta tõdes, et summad, mida riik omavalitsustele pakub, on stiimulid, kuid massiline liitumine võib tekitada suure koormuse riigieelarvele.

"Ma mäletan, et 20 aastat tagasi toimus esimene vabatahtlik liitumine - Halinga - Pärnu-Jaagupi. Läks aasta või kaks, kui suurte konfliktide, vaidlustega saadi valitsuselt tollal lubatud ühinemistoetus kätte. Kuidas nüüd hakkab ühinemistoetus tulema ja kust selleks riigieelarves raha leitakse, mille arvelt?"