1. Ärimees ähvardab

Juba kõnealuse määruse esimesel leheküljel seisab selgelt mustvalgel, et suurärimees Toomas Lumani kontserni kuuluv teedeehituse ettevõte Nordecon Infra ähvardas (prokurör Steven-Hristo Evestus kasutab nimelt sõna “ähvardas”) katkestada ühe teelõigu remondi, kui riik ei nõustu lepingut muutma. Firma pelgas, et saab 25 miljonit krooni kahjumit.

Kuna ähvardused ei mõjunud, siis asuski Nordecon viivitama, jättes graniitkillustiku tellimata.

2. Minister ja kantsler olid valmis sobinguks

Lumani firma soovis “päästerõngast” ehk lisaraha saada täiendava drenaaži ehitamise, metallvõrgu paigaldamise ja vahepeal kallinenud bituumeni hinnavahe hüvitamise kaudu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oli esmalt hüvitise maksmise vastu.

Ent pärast seda, kui Luman kohtus ministeeriumi kantsleri Marika Priskega ja viimane omakorda ministriga, teatas Priske, et minister on kompenseerimisega nõus, “kuid ainult ASile Nordecon Infra ja selle eest, et Toomas Luman lõpetaks stoppamise”.

Tõenäoliselt juhindus minister kokkuhoiu vajadusest. Parajasti oli masu ja riigil nappis raha. Jutt käis küll 10–11 miljonist kroonist, kuid ka kõik teised teedeehitajad võinuks nõuda bituumeni hinnatõusu hüvitamist. Maanteeameti juht Tamur Tsäkko hindas, et sel juhul peaks riik maksma 124 miljonit krooni ehk üle kümne korra rohkem...

Kantsler Priske teatas teiste firmade kohta, et neile võiks kompenseerimine toimuda vaid case-by-case.

Hüvitise maksmine andnuks Lumani firmale ja teistele väljavalituile märkimisväärse eelise võrreldes konkureerivate ettevõtjatega.

Loe edas Ekspressi tasulisest versioonist