Erakonna Isamaa peasekertär Priit Sibul ütles kommentaariks eilses Eesti Päevalehes ilmunud intervjuule Eesti 200 tegevjuhi Henrik Raavega, et ühtne koolisüsteem oleks tagasilöök eestikeelsele kooliharidusele. Samas kattub suur osa Eesti 200 ideid Isamaa programmiga.
Sibul ütles Delfile, et Isamaa saab vaid tervitada neid Eesti 200 ettepanekuid, mida on varasematel aastatel Isamaa ning varem Isamaa ja Res Publica Liidu programmides juba kirjeldatud. "Näiteks haldusreform, mille vajalikkusest Isamaa on aastaid rääkinud ja osaliselt ka kahes koalitsioonis ellu viinud," tõi ta välja.
Sibula kinnitusel on Isamaa leidnud, et maakonnasuurused omavalitsusüksused on mõistlik lahendus. "Pärast aastatepikkust vastuseisu on ka teised Eesti erakonnad aru saanud, et tugevad omavalitsused on vajalikud selleks, et avalikud teenused oleksid kättesaadavad kõikjal Eestis," märkis ta. Seetõttu oli Sibula sõnul ka võimalik viia läbi haldusreform, mis on esimene samm õiges suunas.
Sibula sõnul räägib Eesti 200 ühelt poolt küll personaalsest riigist, aga samas ka üha suuremast tsentraliseerimisest. "Isamaa hinnangul on vaja tugevat kohaliku omavalitsust just seetõttu, et otsustustasand oleks inimestele võimalikult lähedal. Teenused peavad olema kättesaadavad ka väljaspool suuremaid keskuseid," toonitas ta.
Eesti 200 sõnul on oluline see, et meie pensionifondide rahad oleks suunatud Eestisse. Sibul tõi esile, et ka Isamaa on juba pikemat aega osutanud tähelepanu vajadusele Eesti tänast pensionisüsteemi muuta.
"Me soovime, et ühiskonnas algatatakase laiem debatt Eesti pensionisüsteemi üle. Me oleme asunud hindama teise pensionisamba jätkusuutlikkust ja kasulikkust ning üritame leida viise, kuidas kõige paremini tagada inimestele toimetulek ka vanaduspõlves," rääkis ta.
"Üks väheseid Eesti 200 ideid, mida me pole varem välja pakkunud ega toeta ka täna, on ettepanek ühtsest koolisüsteemist kirjeldatud moel," rõhutas Sibul. "Nende idee elluviimine tähendaks tegelikkuses Ida-Virumaal ja ka Tallinnas tõsist tagasilööki eestikeelsele kooliharidusele. Osa nii-öelda ühtsuskoolidest muutuksid sisuliselt venekeelseteks koolideks," märkis ta.
Sibula kinnitusel leiab Isamaa, et tänane olukord, kus lapsed jaotatakse kahte erinevasse koolisüsteemi pelgalt keele põhjal ei ole mõistlik ega jätkusuutlik. "Eesti koolivõrk ja ka lasteaiad tuleb ühiskonnas kokkulepitava üleminekuperioodi lõpuks viia täielikult üle eestikeelsele õppele."
