President selgitas oma 9. mai kimbatust

Arnold Rüütel seletas Moskvas, et 9. mai pidustused on olulised, kuna fašismi üle saavutatud võitu tuleb tähistada. Samas rõhutas ta ka fakti, et Eesti okupeeriti.

President Arnold Rüütel selgitas intervjuus Vene ajalehele Nezavissimaja Gazeta, miks tekitab 9. mai pidustustel osalemine Eestis suurt diskussiooni, vahendab Eesti Päevaleht.

Rüütel leiab intervjuus, et fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidu 60. aastapäeva tuleb tähistada. „ Mobiliseerituna Nõukogude armeesse võitlesid tuhanded Eesti mehed fašismi vastu eesti laskurkorpuse koosseisus. Hitlerlik režiim, mis ei pidanud lugu Balti riikide iseseisvusest, oli ka Eesti Vabariigi vaenlane,” lausus president.

Rüütel selgitab ajalehele Eesti rahva keerulist saatust, kus isegi samas perekonnast võisid vennad sattuda sõdima vastaspooletele.

Ta meenutab aastat 1944, kuidas saksa mundrisse rõivastunud eesti mehed kaitsesid oma riigi pealinna. „Nad kandsid sama mundrit, kuid nende eesmärgid olid täiesti erinevad. Selsamal sügisel jõudis Tallinnas tegutsema hakata iseseisva Eesti Vabariigi valitsus. Meie parlamendihoonele heisati sinimustvalge rahvuslipp. Kui Nõukogude armee seejärel Tallinna tuli, ei heisatud punalippu mitte haakristiga lipu, vaid Eesti rahvuslipu asemele.”

Rüütel rõhutas, et Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liitu 1940. aastal ei saa nimetada muul kombel kui okupatsiooniks. „Teisiti pole võimalik seletada fakte, et kavakindlalt hukati või saadeti vangilaagrisse kogu kõrgem ohvitserkond, valitsuse liikmed ja paljud teised ühiskonnaelu juhtivad tegelased. Vaid nädal enne seda, kui Saksa väed tungisid üle Valgevenemaa piiri, küüditati üle 10 000 inimese loomavagunites Siberisse.”

Rüütel rääkis ka, et kõik Nõukogude Liidus elanud rahvad on Stalini rahvastikupoliitika ohvrid. „Ka vene rahvas, kelle praegused tõsised demograafilised probleemid on olulisel määral tekkinud just tolleaegse poliitika tagajärjel.”