President: me pole veel sellel tasemel, kus ei ole muud teha, kui lauahõbedat poleerida
„Me vist alati ei tajugi päris hästi kõigi muutuste sügavust,“ rääkis president. „Kipume riigi arengulugu nägema majanduse tõusus ja languses, aga mul on näiteks rõõm märgata, kuidas paljud Euroopa asjade komisjoni arutelud on muutunud sisukamaks, pürgides tasemele, mida kogeme Soomes, Rootsi ja Taanis.“
President ütles, et enam ei ole vaja täita teiste nõudeid, samas ei saa me enam tuua väliseid nõudeid ettekäändeks. „Nüüd, kui suure tagasitulemise ja Euroopasse lõimumise kaks aastakümmet on seljataga ja oleme saanud normaalseks Euroopa riigiks, on paslik rakendada seda ka riigikogu töös,“ kõneles ta.
Presidendi sõnul ei ole majandusmured veel kaugeltki selja taga. „Oleme suutnud hoida oma kulud ja tulud tasakaalus ent kas õigesti tegemisest piisab Euroopas laiemas pildis,“ rääkis Ilves riigikogu ees. „Eesti seis on üldiselt hea, ent siiski küsigem, kas kõikide laste kõht on koolitundi minnes täis.“
President Ilves kutsus riigikogu liikmeid üles esitama küsimusi, tundma muret ja huvi. „Me vajame põhjalikke arutelusid riigikogu saalis ja komisjonides, selliseid arutelusid, kus kõlavad eesti rahva mured,“ rääkis Ilves ja julgustas saadikuid esitama küsimusi ka oma erakonna ministritele, miks nad ühe või teise eelnõu on riigikogusse saatnud.
„Võiksite tagasi lükata eelnõud, mille ainsaks eesmärgiks on korrastada, parendada ja edendada,“ ütles Ilves. „Me pole veel jõudnud sellele tasemele, kus ei ole enam muud teha kui lauahõbedat poleerida.“
„Ma palun teid, võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi, samuti jätke seaduse vastuvõtmise ja kehtima hakkamise vahele aega,“ palus president riigikogu saadikuid. Ta rääkis, et sageli õigustab kiirustamist väide, et mõni direktiiv tuleb üle võtta, kuid see on tema sõnul vale, sest selleks jäetakse alati piisavalt aega, nii et ka mõned aegalasemad riigid saaksid hakkama.
„Jääb mulje, et pigem kiputakse juhendite külge siduda muid teemasid, et Euroopa Liidu trahvidega ähvardades arutelust kõrvale hoida,“ leidis Ilves. „See on täiskasvanud riigis lubamatu.“
Ilvese sõnul mõjutab iga vajutus hääletusnupule inimeste saatust. „Neil inimestel on õigus teada eesootavast muudatusest ja selle kohta arvamust avaldada,“ kõneles Ilves. „Iga uus seadus tuleb kodaniku ühiskonna esindajatega läbi arutada. Iga riigikogu liige peab suutma seadust selgitada ja põhjendada.“
„Leian, et kui takerdume vanadesse või Euroopa Liidu halvematesse mustritesse, siis taandab parlament end seadusmasinaks,“ ütles president ja lisas, et parlament peab olema koht, kus arutatakse Eesti elu, Euroopa tuleviku ja maailma asju.
Ka peaks iga saadik tema sõnul järjekindlalt küsima, kas saalis vastu võetud seadus on tegelikult ka Eesti elu paremkas muutnud ning kui pole, siis tuleb seda muuta või see kehtetuks tunnistada.
President avaldas lootust, et riigikogu ei võta vastu ühtegi seadust, mis oleks ühe konkreetse äriettevõtte huvide järgi, nimetades seda korruptsiooniks.
Presidendi sõnul kätkevad riigi ja kohaliku võimu suhted endas küsitavusi ja vastuolusid, ta viitas linnade ja valdade tulude vähendamisele.
2012. aasta riigieelarve vastuvõtmisele viidates ütles ta, et kohalik omavalitsus pole pelgalt riigivõimu käepikendus. „Omavalitsus on loodud selleks, et takistada võimu koondumist keskvõimu kätte ja kohalikud inimesed saaksid kujundada oma kodukandi tulevikku,“ ütles Ilves. See viib presidendi sõnul mõtted kohe haldusreformini.
„Nüüd tuleb meil taastatud riiki tugevamaks teha – siluda kiirustamise jälgi, täita tühjaks jäänud vuuke,“ ütles president, viidates eelnevalt Eesti edukale arengule eelneval 20 aastal.
„Isiklik populaarsus võib olla magus, ent riigimeest ja -naist eristab lahmijast see, et ta seab riigi huvid enda huvidest esiplaanile,“ meenutas president lõpetuseks riigikogu liikemetele.
