Valitsuses ette valmistatud uus kaitseväeteenistuse seadus käsitleb kompleksselt kaitseväeteenistuse küsimusi, sätestades nii ohvitseride karjääritingimused kui ka sotsiaalsed garantiid.
Kaitseväeteenistuse seadus sätestab ohvitseri töölevõtmise korra, tema edutamise ning karjääri kuni erruminekuni ning ohvitserikutsega kaasnevad sotsiaalsed garantiid.
Sätestatud on ka ohvitseride edutamise ja auastme ülendamise kord. Seadus määratleb optimaalse teenistusaja karjääriohvitseri ülendamiseks kõrgemale auastmele ja ametikohale.
Uuendustena kehtestatakse ohvitseride atesteerimine iga kahe aasta järel, millega otsustatakse tema pädevus ja sobivus ametikohale.
Avalikkuses leidis laiemat kõlapinda ajateenistusega seotud temaatika, eriti see, mis puudutab tudengite kutsumist ajateenistusse.
Seadusega sätestatakse, et kõrgkooli sisseastumiseksamid sooritanud noormees peab ajateenistuse läbima kuni kolme aasta jooksul pärast eksameid.
Ajateenistusest vabastatakse seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkoolis või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust juba omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust.
Ajateenistusest vabastatud kutsealune arvatakse tema 28-aastaseks saamisel reservi ja teda võib reservis olemise kahe esimese aasta jooksul kutsuda õppekogunemisele aastas kuni 90 päevaks.
Ajateenistuse pikkuseks sätestab seadus 8-12 kuud. Nii Reformierakond kui ka opositsioonis olev Keskerakond soovisid ajateenistuse pikkust lühendada, kuid need ettepanekud ei leidnud toetust.
Kaitseväeteenistuse seaduse vastu on enim protestinud Eesti Kohtunike Ühing (EÜK), mis on vastu seaduse sättele, mis kohustab kohtunikke osalema kaitseväe õppekogunemistel. Kohtunikud kavatsevad selle vaidlustada.
