„Tänan ja tunnustan Riigikogu, kes otsustas tänase põhiseaduse muutmisega, et demokraatlikus parlamentaarses riigis, NATO liikmesriigis allub kaitsevägi täitevvõimule ning siin ei saa olla ruumi erinevatele tõlgendustele," teatas Ilves presidendi kantselei vahendusel.

"Kui üldiselt sätestab 1992. aasta põhiseadus Eestile parlamentaarse riigikorralduse, siis riigikaitse valdkonnas on lähtutud 1938. aastal jõustunud presidentaalse korraldusega põhiseadusest. Selline vastuolu põhiseaduses, millesse on kätketud võimalus ka igapäevasteks vastuoludeks meie riigikaitses, pole ligi 20 aastat hiljem enam kuidagi põhjendatud," ütles Ilves.

"Parlamendi kahe järjestikuse koosseisu heakskiidu leidnud põhiseaduse muudatus, mille ma neli aastat tagasi algatasin, toetub parlamentaarse NATO liikmesriigi kaitseväe juhtimise põhimõtetele. Selles suunas on rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmisel alates 2002. aastast järjekindlalt liigutud," lisas Ilves.

"Ainsa tõenäolise vastuolude allikana on püsinud kaitseväe juhataja nimetamise kord. Nüüd on see probleem lahendatud. Mõistagi ei tähenda põhiseaduse muudatus kaitseväe allutamist erakondlikkusele ega kaitseväe juhataja ameti tähenduse ja talle esitatud nõudlikkuse vähenemist. Professionaalsus, truudus Eesti Vabariigile ja põhiseadusele peavad kaitseväe juhtimise aluseks olema ka edaspidi," lausus president.

"Tänane põhiseaduse muudatus ei võta Vabariigi Presidendilt riigikaitse kõrgeima juhi ülesannet, mida ma – valdavalt läbi Riigikaitse Nõukogu – ka edaspidi sihikindlalt kasutan, et Eesti oleks parimal võimalikul viisil kaitstud,“ lõpetas Ilves.