Riigipea meenutas sõnavõtus ühtlasi oma märtsis toimunud visiiti Liibanoni. “Oli meeldiv, et kohtumistel nii Liibanoni riigi juhtidega kui UNIFIL ülema ja Iiri-Soome pataljoni ülemaga olid märksõnadeks Eesti sõdurite professionaalsus ja eeskujulik tegutsemine. UNIFIL operatsioon on meie jaoks oluline, sest Liibanonis rahu tagades panustame me sellesse, et ka Eesti oleks rahulikum paik,” ütles president Kaljulaid.

Ta lisas, et Eesti panustamine välismissioonidel enam kui 20 aastat on loonud olukorra, kus tänaseks on Eestisse saabunud NATO liitlaste väed, sest nüüd panustavad nemad meie piirkonna julgeolekusse. Riigipea hinnangul aitab Eesti osalemine ÜRO operatsioonidel muuhulgas kaasa Eesti eesmärgile saada 2020. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Koos staabiohvitseridega on Liibanoni suunduvas kontingendis ESTCON-6 39 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm ESTPLA-23. Eesti rahuvalvajate ülesanne missioonil on patrullida oma vastutusalas öösel ja päeval nii jalgsi kui motoriseeritult, mehitada vaatlusposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas on eestlaste ülesanne patrullida nii öösel kui päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval kontrolljoonel ehk sinisel joonel. Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Hoolimata sellest, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne on hoida piirkonnas ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega. Eesti kontingent on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon UNIFILis. Kokku panustab UNIFILi hetkel 40 riiki.