Presidendid Kaljulaid ja Grybauskaitė rääkisid kohtumisel Euroopa Liidu tulevikust, Ukraina-Venemaa kriisist, Balti riikide kaitsekoostööst ja energiasõltumatusest, Euroopat puudutavast rändekriisist, idapartnerlusest ning Ühendkuningriigi referendumi mõjust Euroopa Liidule.

Eesti riigipea märkis, et Euroopa julgeoleku tagamine on keskne väljakutse nii Venemaa agressiivse käitumise kui kasvava terrorismiohu tõttu. "Meie piirkonna julgeoleku kindlustamise üheks aluseks on Balti riikide koostöö, sealhulgas panustamine ühistesse projektidesse, mis tagavad energiasõltumatuse. See on globaalseid sündmusi arvestades meie regioonile üha olulisem," sõnas president Kaljulaid, kes viibib ühepäevasel tutvumisvisiidil Leedus.

Riigipead arutasid kohtumisel ka regioonile tähtsa Rail Balticu projekti tulevikku. "Tegemist on algatusega, mis aitab ühest küljest Balti riike omavahel veelgi ühendada ning teisalt ühendada meie piirkonna riike ülejäänud Euroopaga. Meie kõigi huvides on sellega kiiresti edasi liikuda," rõhutas president Kaljulaid.

Presidendid Kaljulaid ja Grybauskaitė olid Euroopa rändekriisi lahendamisel sarnastel seisukohtadel. "Tuleb keskenduda nendele elementidele, mis liidavad, mitte lahutavad liikmesriike. Euroopa rändekava tuleb solidaarselt täita, samal ajal tõhustada Euroopa Liidu välispiire ja teha koostööd kolmandate riikidega rände algpõhjuste lahendamiseks," ütles president Kaljulaid.

Idapartnerlusest rääkides nentis Eesti riigipea, et tegemist on pikaajalise välispoliitilise prioriteediga. "Oluline on jätkuvalt toetada idapartnerlusriike reformide läbiviimisel," lisas ta.

Leedu visiit on president Kaljulaidi kolmas välisvisiit. Eelmisel nädalal kohtus ta Soome presidendi Sauli Niinistö ja Läti presidendi Raimonds Vējonisega. Järgmisel nädalal sõidab riigipea Poola, et kohtuda Poola presidendi Andrzej Dudaga.